Arhitektide liidu esimees Peeter Pere märgib, et planeeritav ehitus- ja planeerimisseaduse muutmisel on oluline, et alles jääb see, mis hästi toimib.
„Tervitatav, et selline ühtne ehitusega seotud seadus koostatakse. Oluline on vaid see, et see mis hästi toimis jääks sisse parandada seda, mida on vaja reaalselt vaja parandada,“ kommenteerib Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere.
„Meie ettepanek ja huvi on riigi arhitekti või riigiarhitektide ekspertrühm, kes on siduvaks lüliks erinevate ministeeriumide vahel. Selline institutsioon on vajalik, et ei toimuks ministeeriumide liikumist eri suundades,“ märgib Pere: „Esmase info kohaselt olen kuulnud et riigiarhitekti idee jäeti välja. Vaatame eelnõu oma ekspertrühmaga üle ning teeme kindlasti omapoolsed ettepanekud ning soovitused, et seadus vastaks kõikide ehitusega seotud osapoolte ootustele.“
„Arhitektide Liidu eesmärk on luua paremat keskkonda, mitte püstitada monumente, nagu arvatakse arhitektide tegevusest laiemas üldsuses,“ kommenteerib Pere arhitektide ettepanekuid seaduse muutmisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Justiitsministeerium saatis laiemale kooskõlastusringile ehitus- ja planeerimisseadustiku eelnõu, mis ühendab ühtekokku kõik ehitust puudutavad seadused.
Seotud lood
Ehituse- ja planeerimisseaduse uuendamisega kaob justiitsminister Kristen Michali hinnangul skisofreeniline olukord, kus maja ehitatakse ühe, tee teise ja muu taristu kolmanda seaduse järgi.
„Muutused seadustes, reeglite harmoniseerimine annaksid tõuke absurdsuste kadumisele,“ hindab Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees Tõnis Tarbe ehitusseadustiku muutusi.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.