Arhitektide liidu esimees Peeter Pere märgib, et planeeritav ehitus- ja planeerimisseaduse muutmisel on oluline, et alles jääb see, mis hästi toimib.
„Tervitatav, et selline ühtne ehitusega seotud seadus koostatakse. Oluline on vaid see, et see mis hästi toimis jääks sisse parandada seda, mida on vaja reaalselt vaja parandada,“ kommenteerib Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere.
„Meie ettepanek ja huvi on riigi arhitekti või riigiarhitektide ekspertrühm, kes on siduvaks lüliks erinevate ministeeriumide vahel. Selline institutsioon on vajalik, et ei toimuks ministeeriumide liikumist eri suundades,“ märgib Pere: „Esmase info kohaselt olen kuulnud et riigiarhitekti idee jäeti välja. Vaatame eelnõu oma ekspertrühmaga üle ning teeme kindlasti omapoolsed ettepanekud ning soovitused, et seadus vastaks kõikide ehitusega seotud osapoolte ootustele.“
„Arhitektide Liidu eesmärk on luua paremat keskkonda, mitte püstitada monumente, nagu arvatakse arhitektide tegevusest laiemas üldsuses,“ kommenteerib Pere arhitektide ettepanekuid seaduse muutmisel.
Justiitsministeerium saatis laiemale kooskõlastusringile ehitus- ja planeerimisseadustiku eelnõu, mis ühendab ühtekokku kõik ehitust puudutavad seadused.
Seotud lood
Ehituse- ja planeerimisseaduse uuendamisega kaob justiitsminister Kristen Michali hinnangul skisofreeniline olukord, kus maja ehitatakse ühe, tee teise ja muu taristu kolmanda seaduse järgi.
„Muutused seadustes, reeglite harmoniseerimine annaksid tõuke absurdsuste kadumisele,“ hindab Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees Tõnis Tarbe ehitusseadustiku muutusi.
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitaks vaid gaasist, CNG-st või äärmisel juhul LPG-st. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.