Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Michal koondab seitse ehitusseadust üheks
Ehituse- ja planeerimisseaduse uuendamisega kaob justiitsminister Kristen Michali hinnangul skisofreeniline olukord, kus maja ehitatakse ühe, tee teise ja muu taristu kolmanda seaduse järgi.
Michal ütles, et samal ajal kui ehituse ja planeerimise vallas on viimastel aastatel palju muudatusi toimunud, on valdkonda reguleerivad normid ajale jalgu jäänud ega sobi enam ei väikestele ega suurtele otsustajatele.
"Tänast olukorda, kus maja valmib ühe seaduse alusel, tee teiste reeglite alusel ja elektrikaabli ja torude vedamiseks peab lahti lööma veel kolmanda ja neljanda seaduse, ei saa kuidagi normaalseks pidada. Teisest küljest on jällegi avalikule võimule jäetud lai suvaõigus, millega too tihti ei oska midagi peale hakata ja mis põhjustab ka ebamõistlikku halduskoormust,“ selgitas Michal.
Justiitsministri sõnul ongi uutel seadustel kaks põhilist eesmärki – tagada inimeste põhiõiguste tõhus kaitse ja vähendada halduskoormust ühildades täna omavahel haakumatud menetlused, nendes kasutatavad mõisted ning anda selgem sisu menetletuses osaleva isiku kohustustele ja haldusorgani kaalutlusõiguse piiridele.
MIS MUUTUB?
- planeerimisõiguse kohaldamisala laieneb ning kohaldub nii maa- kui ka veealadele, õhuruumile ja maapõuele, niivõrd kui see ei ole reguleeritud teiste õigusaktidega. Planeerimismenetlus on kooskõlas ka haldusmenetluse seadusega.
- keskkonnamõjude strateegiline hindamine on ühtlustatud planeerimismenetlusega ja väheneb detailplaneeringu koostamise kohustus. Menetlusse kaasatav isik saab teatada talle sobiva teavitamise viisi, igaühel on õigus olla läbivalt planeerimismenetlusse kaasatud.
- ehitusseadustiku eelnõu hõlmab ehitusõiguse üld- ja eriosa ja asendab senised seitse seadust ühe seadusega. Lisaks on ehitusseadustikust tulenevate nõuete valguses vaadatud läbi veel mitmed valdkonnad, et need tulevikus uue seadusega haakuksid, nagu näiteks raudteeõigus, muinsuskaitse ja maaparandusehitised.
- hakatakse eristama ehitamise teavitamis- ja loakohustust. Teavitamis- ja loamenetlused hakkavad ehitisregistris toimuma elektrooniliselt ning menetlused ja loaregulatsioonid on erivaldkondades ühildatud.
- uutes seadustes on menetlused selgemini lahti kirjutatud ja arvestatud on ka senise kohtupraktikaga.
- edaspidi tuleb olulise avaliku huviga rajatiste puhul senisest intensiivsemalt huvigruppe kaasata, uue regulatsiooni kohaselt on edaspidi naabrite õigused ehitusvaldkonnas paremini kaitstud.
Ehituseadustiku, planeerimisseaduse ja nende rakendamise seaduse eelnõudega saab tutvuda siin.
Seotud lood
„Muutused seadustes, reeglite harmoniseerimine annaksid tõuke absurdsuste kadumisele,“ hindab Eesti Projektbüroode Liidu juhatuse esimees Tõnis Tarbe ehitusseadustiku muutusi.
Arhitektide liidu esimees Peeter Pere märgib, et planeeritav ehitus- ja planeerimisseaduse muutmisel on oluline, et alles jääb see, mis hästi toimib.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele