Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lemminkäinen: teehoolde riigistamine on arusaamatu
Lemminkäinen Eesti juhi Sven Pertensi sõnul on riik arusaamatutel põhjustel asunud teehoolet taasriigistama.
„Riik on võtnud seisukoha, et riiklik struktuur on parem ja riigi omanduses olev ettevõte suudab töötada paremini kui erafirma ja ilma konkursita, läbirääkimiste tulemusel antavad tööd on riigile soodsamad ja kasulikumad kui vabal turul, avatud konkurentsi tingimustes välja pakutud tööd,“ ütles ta.
„Kui riigiettevõte saab mingi konkursita lepingu, tekib küsimus, kes ütleb, et hind on õiglane? Igal juhul ei pea see ettevõte töö saamiseks konkureerima, see toimub läbirääkimiste teel, kusjuures kõik teavad, et läbirääkimised lõppevad sellega, et firma töö saab,“ selgitas Pertens.
Tema sõnul on ebaõiglane, et maakondades, kus riigiettevõtted tegutsevad, pole plaanis konkursse välja kuulutada, kuid riigifirma ise võib kandideerida teistes maakondades.
„Miks neis viies maakonnas pole vaja konkurentsi tihendada, samas, kui riigifirma tuleb teistes maakondades teiste eraettevõtetega konkureerima? See on kõigi ärireeglite rikkumine ning võib arvata, et varem või hiljem võivad need vaidlused jõuda Euroopa Kohtuni välja,“ nentis ta.
Lemminkäineni juht tõi näite Soomest, kus ettevõtted kaebasid riigile kuuluva teehooldusfirma Destia Euroopa Kohtusse, sest riigiettevõte sai tööd konkursita, riigilt kopsakaid investeeringuid, samal ajal aga konkureeris vabal turul erafirmadega.
Pertensi sõnul ei pea paika riigi väide, justkui keegi ei tahtnud teehooldusettevõtteid riigilt osta. Tartumaa Teid üritati müüa, kuid ettevõttel oli üheaastane leping.
„Osta firmat, millega on kaasas üheaastane leping ja võtta endale risk, et hiljem võidab selle regiooni lepingu hoopis konkurent, siis ongi ostja ostnud 50 mln krooni eest firma, millega ta ei oska midagi peale hakata. Kui oleks firmaga olnud kaasas 3,5- või seitsmeaastane leping, oleks sellele kindlasti leidunud ostja,“ rääkis Pertens.
Seotud lood
TREV-2 Grupp juhatuse liikme Lembit Makstini kinnitusel on teehoolduse suunamine erafirmadelt riigile samm tagasi ning kui loodav riigifirma saab endale ka näiteks pindamistööd, mis on praegu puhtalt vaba turg, võib öelda, et oleme tagasi Eesti NSVs.
Mõne aja pärast läheb ühendatud riigifirma tõenäoliselt uuesti erastamisele, kuid teede kvaliteedi osas ei päästa omandiline kuuluvus midagi, rääkis Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud konkursil valiti loodava riikliku aktsiaseltsi Eesti Teed juhatuse esimeheks Olari Karlson, kes alustab uuel töökohal 1. jaanuarist 2012.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile volituse ühendada viis piirkondlikku riigile kuuluvat teehooldefirmat üheks ettevõtteks, mille tänavuseks käibeks plaanitakse 21 miljonit eurot.
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele