Galerii: Merko ehitab 41 miljoniga Krulli kvartalisse Kasvuhoone

Krulli Kvartal ja Merko Ehitus Eesti sõlmisid 29. mail ehituslepingu Krulli kvartali peamaja nimega Kasvuhoone rajamiseks Tallinnas aadressil Volta 1f. Lepingu maksumus on ligikaudu 41 miljonit eurot. Vaata ka fotosid, mis sinna tuleb.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

milline ajalooline tööstushoone Krulli kvartalis ümber kujundatakse ja mis rolli hakkab see uues linnaosas täitma;
kuidas kirjeldasid Krulli Kvartali juht Indrek Hääl ja Merko Eesti juht Jaan Mäe selle arenduse tähtsust;
millised arhitektuursed ja muinsuskaitselised nõuded muudavad 41 miljoni eurose projekti eriti keerukaks.

Ehitusuudised

Krulli kvartalisse kerkib ärihoone. Pildil Krulli Kvartali tegevjuht Indrek Hääl ja Merko Eesti juht Jaan Mäe.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Uudised

21.04.26, 11:54

Merko rajab Kristiinesse uue elukvartali

Tallinnas Järve asumis paiknevatele Merko kinnistutele parima linnaruumi lahenduse leidmiseks korraldatud arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Pluss Arhitektid. Hoonetesse on plaanitud ligikaudu 450 korterit ja paarkümmend äripinda.

Uudised

14.01.26, 14:53

Kinnitatud: Merko võitis Leedus enam kui poole miljardi eest lepinguid

Merko Leedu tütarettevõte UAB Merko Statyba tunnistati riigihankel kaitseväe linnaku taristu arendamisel parimaks pakkujaks, teatas Merko börsile.

Saated

06.01.26, 14:15

Kulukad vead ehitusobjektil: "Turg teab, kelle lepingut karta"

Kuigi vigu juhtub ehitusprojekti kõigil osapooltel, eristuvad Eesti kinnisvaraturul siiski halvema mainega arendajad, kellega koostöös nähakse suuremat riski ja kelle puhul partnerid on muutunud ettevaatlikuks, selgus novembris toimunud Eesti Ehituskonverentsi vestlusringis.

Sisuturundus

31.08.26, 06:00

Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama

Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.