Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik ühendab teehooldefirmad
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile volituse ühendada viis piirkondlikku riigile kuuluvat teehooldefirmat üheks ettevõtteks, mille tänavuseks käibeks plaanitakse 21 miljonit eurot.
Plaani kohaselt ühinevad selle aasta lõpuks aktsiaseltsid Tartumaa Teed, Virumaa Teed, Võrumaa Teed, Saaremaa Teed ja Pärnumaa Teed uueks äriühinguks AS Eesti Teed.
Ühinemise vajadust on ministeerium põhjendanud vähese konkurentsiga. Kümne aastaga on riigi teehooldele minevad kulud kasvanud ministeeriumi hinnangul kaks korda, kuid märkimisväärset kvaliteedi paranemist pole. Põhjuseks on toodud ka see, et riigile kuuluvate firmade võõrandamine polnud ilma pikaajaliste hooldelepinguteta atraktiivne.
Tartumaa Teed oli 2009. aastal müügis, kuid ostjaid ei leidunud. Pärnumaa Teed reaalselt müüki ei jõudnudki. Kuna teehoolduslepingud lõpevad tänavu oktoobris-novembris, on riigil otsusega kiire.
Ministeeriumi majanduspoliitika talituse peaspetsialisti Regina Raukase sõnul tehakse viie riigiettevõttega nn sisetehingud ja teised firmad neis maakondades konkureerida ei saa. Samas võib riigifirma piiratud tingimustel konkureerida teistes maakondades.
Riik saab kindla lepingupartneri ja hinnakontrolli
„Olukorda, kus üks riigifirma võtab riigitellimusi ja nende arvelt doteerib oma vabaturu tegevusi, ei tule. Tee-ehituse peatöövõttu see firma üldse ei tee, pindamise ja tee-ehituse alltöövõttu saab firma teha piiratud mahus ja mitte rohkem, kui seni on teinud,“ kinnitas ta.
Uue firmaga tagab riik Raukase sõnul kindla lepingupartneri ning omab teatud määral hinnakontrolli. „Riik näeb, milliste kuludega on tema suuteline teenust pakkuma ning kas see hind on konkurentsivõimeline,“ ütles ta.
Raukas lisas, et kokkuhoiumoment tuleb kindlasti tugiteenuste arvelt, nt ühtsest raamatupidamisest ja kindlasti on uuel suurel firmal suurem investeerimisvõimekus.
„Teehooldekvaliteet pole nii hea, kui ta võiks olla, ent hinnad on tõusnud. Eks riik peab ka raha lugema ja teenima enda jaoks optimaalse hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse. Samas, kui selles piirkonnas tekib tugev konkurent, kes suudab pakkuda head hinda ja kvaliteeti, kuulutatakse välja konkurss ja antakse leping erafirmale,“ rääkis Raukas.
Mis puudutab riigiettevõtete müümist pikaajaliste hoolduslepingutega, siis selle kohta on tema sõnul Euroopa Komisjon oma kohtulahendites viidanud, et riigiga sõlmitud lepingu müümist erakätesse ei peeta õigeks ning see läheb vastuollu konkurentsi põhimõtetega.
Äriplaan veel väljatöötamisel
Hetkel kuum
Minister Partsi sõnul aitab teehooldefirmade ühendamine hädaolukordades paremini hakkama saada. „Nagu näitasid viimased keerulised talved, sealhulgas Padaoru juhtum, peab riik tõstma oma teehoolde võimekust kriisiolukordades,“ ütles ta. Samuti pole teehooldes tekkinud piisavat konkurentsi ning ühisettevõtte teke annab riigile parema võimaluse saada paremat teenust mõistliku hinnaga.
Ühisettevõtte äriplaan ja investeeringute kava on hetkel väljatöötamisel. Ühe esimese teemana tuleb läbi analüüsida võimalused talihoolde eritehnika muretsemiseks, näiteks kaalumisel on võimsate lumerootorite soetamine, mis suudaks tugevate lumetormide ajal tagada liikluse rasketes ilmaoludes ning eriolukordades üle Eesti.
Viie ettevõtte kavandatav käive on sel aastal kokku ligi 21 miljonit eurot ning kokku töötab neis ligikaudu 400 inimest. Ühendamise majanduslik efekt tuleb eelkõige administratiiv- ja tugiteenuste kulude kokkuhoiust, tööjõu ja masinapargi ühendamisest.
Autor: Kadri Jakobson Tea Taruste
Seotud lood
TREV-2 Grupp juhatuse liikme Lembit Makstini kinnitusel on teehoolduse suunamine erafirmadelt riigile samm tagasi ning kui loodav riigifirma saab endale ka näiteks pindamistööd, mis on praegu puhtalt vaba turg, võib öelda, et oleme tagasi Eesti NSVs.
Lemminkäinen Eesti juhi Sven Pertensi sõnul on riik arusaamatutel põhjustel asunud teehoolet taasriigistama.
Mõne aja pärast läheb ühendatud riigifirma tõenäoliselt uuesti erastamisele, kuid teede kvaliteedi osas ei päästa omandiline kuuluvus midagi, rääkis Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud konkursil valiti loodava riikliku aktsiaseltsi Eesti Teed juhatuse esimeheks Olari Karlson, kes alustab uuel töökohal 1. jaanuarist 2012.
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele