Mõne aja pärast läheb ühendatud riigifirma tõenäoliselt uuesti erastamisele, kuid teede kvaliteedi osas ei päästa omandiline kuuluvus midagi, rääkis Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare.
„Mina olen alati imestanud, kas nüüd see (riigi omand – toim.) on mingisugune garantii kvaliteedile. Minu meelest peaks riik kui tellija suutma teostada kvaliteedi olenemata tööde teostaja omanikust,“ rääkis Vare.
Kvaliteedi tagavad Vare sõnul insenerid koos vastavate tehniliste vahenditega. „Riigi omand ei päästa siin midagi. Kui tehakse halvasti tööd, siis on ükskõik, kes teeb,“ ütles ta.
Vare arvab, et mõne aja pärast läheb ühendatud firma tõenäoliselt uuesti erastamisele. Tema hinnangul tuleks vaadata pikemat perspektiivi kui vaid hetke turuolukorda, nagu praegu turuosalised teevad.
„Mingi turuosa see firma ehk saavutab ning ühel hetkel kui see erastatakse on ka võimalik head hinda küsida. Ühe suuremat sorti teedehooldaja erastamine on palju atraktiivsem ja investoritele huvitavam kui üksikute väikefirmade erastamine,“ lausus Vare.
Need argumendid, mis hetkel teiste turulolevate erafirmade poolt tuuakse, on Vare hinnangul niivõrd-kuivõrd argumendid mõneks ajaks. Tema usub, et tulevad ikkagi ka konkreetsed mängureeglid riigihanke seadus on ka sellisel juhul jätkuvalt jõus.
„Mulle tundub, et me arutame valede asjade üle. Tuleks võtta pikem perspektiiv ning kvaliteedi osas väga jäik ja jõuline positsioon, mitte hakata sellepärast kapitalistruktuure ümber tegema,“ arvas ta.
Riik plaanib konkurentsi tagamiseks ja teehoolduse kvaliteedi tõstmiseks ühendada viis teehooldusfirmat üheks riiklikuks teehooldusettevõtteks. Erafirmade juhid näevad selles ebaõiglast konkurentsi ja ärireeglite rikkumist. Äripäev küsis, kas riiklik teefirma suudab teid paremini korras hoida.
Seotud lood
TREV-2 Grupp juhatuse liikme Lembit Makstini kinnitusel on teehoolduse suunamine erafirmadelt riigile samm tagasi ning kui loodav riigifirma saab endale ka näiteks pindamistööd, mis on praegu puhtalt vaba turg, võib öelda, et oleme tagasi Eesti NSVs.
Lemminkäinen Eesti juhi Sven Pertensi sõnul on riik arusaamatutel põhjustel asunud teehoolet taasriigistama.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud konkursil valiti loodava riikliku aktsiaseltsi Eesti Teed juhatuse esimeheks Olari Karlson, kes alustab uuel töökohal 1. jaanuarist 2012.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile volituse ühendada viis piirkondlikku riigile kuuluvat teehooldefirmat üheks ettevõtteks, mille tänavuseks käibeks plaanitakse 21 miljonit eurot.
Kortermajas valmistatakse soe tarbevesi üldjuhul hoone tehnosõlmes, kust see jaotatakse püstikutorustiku kaudu iga korterini. Tarbevee ringluse tagamiseks asub šahtis ka ringlustorustik ning soojussõlmes on sooja tarbevee ringluspump, mis nõuab energiat nii pumba tööks kui ka jahtunud vee temperatuuri hoidmiseks püstikus. Lisaks on torude õige isoleerimine ja paigaldus püstikušahtis äärmiselt oluline, et vähendada soojuskadusid ja külma vee soojenemist üle lubatud piiri.