Tallinna korteriturul annavad tooni uusarendused ning heas asukohas ja soodsama hinnaklassi projektidestoimub ka aktiivne müük, selgub Uus Maa kuuülevaatest.
Keskmiselt 14-20 protsenti korterite müükidest moodustavad uusarendusprojektide pinnad. Magalapiirkondades paiknevad uued majad peavad
konkureerima oluliselt soodsamate vanemate majade remonditud korteritega, mis on populaarsed noorte perede ja Tallinnasse saabunud uute elanike seas, märgib Uus Maa analüütik Risto Vähi.
Tallinnas tehti mais 723 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 100 võrra enam kui aprillis. Maikuu tehingute arv on kuude lõikes ka selle aasta suurim. Kinnisvara müüdi mais kokku 49,2 miljoni euro eest. Tehinguaktiivsuselt on Tallinna kinnisvaraturg eelmise aastaga võrreldes kerges lainetuses, ehk otseselt ei saa rääkida ei tõusust ega ka langusest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kortereid müüdi Tallinnas maikuus 444, mis on kolme protsendi jagu aprillist enam. Keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 914 eurot, mis võrreldes aprilliga näitas 3,1 protsendilist tõusu. Mulluse maiga võrreldes on keskmine ruutmeetrihind tõusnud 8 protsenti.
Seotud lood
Arendustegevus liigub Tallinna südalinnast välja ning uusarenduste korteritele jagub ka nõudlust, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi Äripäeva kuukirjas Kinnisvara.
Hinnakäärid uute ja nn teise ringi varade puhul on jätkuvalt suured ning iseäranis uusarendusprojektide puhul on tugevalt tunda inimeste ebakindlust tuleviku suhtes, mistõttu ostuotsused edasi lükatakse, kommenteerib Pindi Kinnisvara turuseisu Tallinnas.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?