Koguni 41,2 protsenti Eesti elanikest asub ülerahvastatud majas või korteris, selgus Eurostati värskelt avaldatud uuringust.
Euroopa Liidus on see number kõige kõrgem Lätis (57,7 protsenti) ja Rumeenias (55,3 protsenti), vahendas Õhtuleht. Eestist kõrgem on ülerahvastatud elamistingimustes elavate inimeste hulk veel Ungaris ja Bulgaarias.
Ülerahvastatud elamistingimusteks on uuringus loetud eluasemeid, kus muude tingimuste seas pole kahe alla 12aastase lapse kohta üht omaette tuba või eraldi tuba iga 18aastase või vanema kohta.
Eesti on Euroopa Liidu esiviisikus ka eluasemete arvu poolest, kus on probleeme lekkiva katusega (20,2 protsendil eluasemetest), puudub veega tualett või WC siseruumides (12,2 protsendil) ning puudub vann või dušš (12,8 protsendil).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid