Koguni 41,2 protsenti Eesti elanikest asub ülerahvastatud majas või korteris, selgus Eurostati värskelt avaldatud uuringust.
Euroopa Liidus on see number kõige kõrgem Lätis (57,7 protsenti) ja Rumeenias (55,3 protsenti), vahendas Õhtuleht. Eestist kõrgem on ülerahvastatud elamistingimustes elavate inimeste hulk veel Ungaris ja Bulgaarias.
Ülerahvastatud elamistingimusteks on uuringus loetud eluasemeid, kus muude tingimuste seas pole kahe alla 12aastase lapse kohta üht omaette tuba või eraldi tuba iga 18aastase või vanema kohta.
Eesti on Euroopa Liidu esiviisikus ka eluasemete arvu poolest, kus on probleeme lekkiva katusega (20,2 protsendil eluasemetest), puudub veega tualett või WC siseruumides (12,2 protsendil) ning puudub vann või dušš (12,8 protsendil).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.