Koguni 41,2 protsenti Eesti elanikest asub ülerahvastatud majas või korteris, selgus Eurostati värskelt avaldatud uuringust.
Euroopa Liidus on see number kõige kõrgem Lätis (57,7 protsenti) ja Rumeenias (55,3 protsenti), vahendas Õhtuleht. Eestist kõrgem on ülerahvastatud elamistingimustes elavate inimeste hulk veel Ungaris ja Bulgaarias.
Ülerahvastatud elamistingimusteks on uuringus loetud eluasemeid, kus muude tingimuste seas pole kahe alla 12aastase lapse kohta üht omaette tuba või eraldi tuba iga 18aastase või vanema kohta.
Eesti on Euroopa Liidu esiviisikus ka eluasemete arvu poolest, kus on probleeme lekkiva katusega (20,2 protsendil eluasemetest), puudub veega tualett või WC siseruumides (12,2 protsendil) ning puudub vann või dušš (12,8 protsendil).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.