Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitushinnaindeks pöördus pärast kaht aastat tõusule
Ehitushinnaindeks tõusis 2010. aasta IV kvartalis 0,6% võrreldes nii 2009. aasta IV kvartaliga, kui ka 2010. aasta III kvartaliga, teatas Statistikaamet.
Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli kahe aasta jooksul esimest korda jälle positiivne. Kõige suurem oli indeksi langus 2009. aasta III kvartalis (-10,5%). Seejärel on langus iga kvartaliga aeglustunud — 2009. aasta IV kvartalis oli langus 10%, 2010. aasta I kvartalis 7,1%, II kvartalis 3,4% ja III kvartalis 0,9%.
Ehitushinnaindeksit mõjutas 2010. aasta IV kvartalis enim materjalide kallinemine ? võrreldes 2009.aasta IV kvartaliga kallinesid materjalid 0,6%. Et tööjõu osakaal ehitushinnaindeksis on väiksem kui materjalide osakaal, siis mõjutas tööjõu kallinemine indeksit vähem, kuigi tööjõud kallines samuti 0,6 %.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Võrreldes 2010.aasta III kvartaliga tõusis ehitushinnaindeks samuti 0,6%, seejuures tööjõud kallines 2,2% ja masintunnihind odavnes 0,8%.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis III kvartaliga võrreldes 0,7% ja 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes 0,5%.
Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.
Keskmine palgakasv võiks tänavu Eesti ehitussektoris tulla 5%, ent kuna palgatase Skandinaaviamaades on 3,5 korda suurem, siis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuhi Indrek Petersoni sõnul Soomes ehitajaid koju tagasi tulema ei motiveeri.
Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees Rain Hüva rääkis, et avatäidete tootmise sektoris on toimunud selge eristumine ning nii mõnelgi tootjal on tööd rohkem, kui teha jõutakse.
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.