Soomest ehitajaid tagasi meelitada ei õnnestu

Statistika põhjal võiks väita, et kerge tõus ehitussektori palgatasemetes sai alguse juba 2010. aasta II kvartalis, mil palgad kasvasid eelnenud aastaga võrreldes 4%. 2010. aasta III-kvartalis kasvasid palgad ehitussektoris  2009. aasta III-kvartaliga võrreldes 3%.

"Kindlasti ei pruugi palgakasv selliselt avalduda ehitushinnaindeksis, kuna palgakasv võib olla tingitud ka ainult ehitusmahtude kasvust, mitte aga palga kasvust ehituse omahinnas," rääkis Peterson.

Näiteks kui ehitusmahud kasvavad, ei pruugi ettevõtted alati tööjõudu juurde palgata, vaid samad töötajad teevad ära suurema hulga tööd. Ühikuhinnad jäävad küll samaks, kuid kuna tööd tehakse rohkem, siis selle arvelt kasvavad ka palgad, see aga ei mõjuta palga osakaalu ehituse omahinnas.

"Usun, et tänavu järsku palgatõusu vaatamata ehitusmahtude 15-protsendilisele kasvuprognoosile ei tule. Keskmine palgakasv ehitussektoris võib võrreldes 2010. aastaga tulla 5% ümber, olles tingitud põhiliselt just ehitusmahtude kasvust," märkis Peterson.

Ta ei usu ka, et ettevõttesse ehitustööliste juurdepalkamise vajadus 2011. aastal olulist survet palgakasvule põhjustaks, on ju hetkel töötuse tase Eestis ja konkurents ehitussektoris endiselt väga kõrged.

"Kuna tänu CO2 kvootide müügist saadavale tulule on ehitusturule lähitulevikus paiskumas arvestatavalt suur kogus hoonete rekonstrueerimistöid, mille üheks põhiliseks osaks saab olema fassaadide soojustamine, siis ennustan, et just selles valdkonnas võib ehitustööliste osas ette tulla ka hooajalist tööjõudefitsiiti," rääkis Peterson. Samas ei usu ta, et ettevõtjatel õnnestuks 2011. aastal veel olulisel määral Soomest tööjõudu tagasi meelitada, kuna Eesti palgatasemed ei ole piisavalt konkurentsivõimelised ega motiveeri koju tagasi tulema.

Võrreldes Skandinaaviamaadega on palgad Eestis ehitussektoris keskeltläbi 3,5 korda väiksemad. "Mis puudutab ehitushindasid, siis usun, et siin saab kasv olema palkade kasvust kiirem," nentis Peterson.