Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Laenud endiselt luku ja riivi taga
Pikaajalist laenu tasub küsida alla 40aastasel, püsiva töökoha ja vähemalt 8500kroonise kuusissetulekuga inimesel, kel igakuiste krediidikohustuste täitmise järel jääb üle poole alles.
Üldjuhul annavad pangad eluasemelaenu kuni 30 aastaks. Piiriks on laenuvõtja vanus laenulepingu lõppemisel. See on 65–70 eluaastat: Sampo Pangal on vanusepiir 70 eluaastat, Nordeal ja Swedbankil 65 eluaastat. Swedbank lubab aga vanuse ülempiiri kergitada 70 aastani, kui laenutaotleja on liitunud ükskõik millises krediidiasutuses II pensionisambaga.
Loomulikult peab laenutaotlejal olema püsiv töökoht, mis tähendab ka, et katseaeg peab olema läbitud.
Nordea eluasemelaenude tootejuht Kristo Kokk ütles, et Nordea on siiski valmis väljastama laenu ka töökohal katseajal olevale taotlejale, kuid siis peab olema kaaslaenaja või käendaja. Käendaja vabastatakse laenuvõtja katseaja lõppemisel, kui laenusaajal on piisav sissetulek laenu teenindamiseks.
Laenutaotleja kohta teeb pank põhjaliku analüüsi
Swedbanki eluasemelaenu osakonna juhataja Anne Pärgma sõnul on oluline ka kliendi kompetentsus ja perspektiiv leida tööjõuturul vajadusel uus töökoht. Selleks jälgitakse ka laenutaotleja haridustaset.
Sissetuleku miinimumtase, mis veel võimaldaks pikaajalist laenu võtta, algab 8500 kroonist kuus. Nii on see Sampo Pangal ning Nordeal. Tallinnas ja Harjumaal on Nordea minimaalse sissetuleku nõue 10 000 krooni.
Swedbankil on aga üle Eesti alampiiriks 10 000 krooni. Kui on kaks laenutaotlejat, siis peab olema sissetulek kokku minimaalselt 15 000 krooni.
Ainult sissetuleku alampiiri nõude täitmisest on laenu saamiseks vähe. “Heast sissetulekust üksi ei piisa, kui taotletav laenusumma ei ole jõukohane,” nentis Pärgma. Ta selgitas, et oluline on kliendi maksevõime tervikuna: kliendi sissetulekud versus kohustused.
Piiripealseks laenu teenindamise määraks loetakse Swedbankis, kui laenusaajal kulub igakuisest sissetulekust umbes 45% kohustuste teenindamiseks. Nordea on piiriks seadnud 40–50% ja Sampo Pank nimetas vahemikku 30–50%.
Keeldumise põhjus võib olla kirju krediidiajalugu
Ning lõpuks võib kõigi eelnimetatud kriteeriumide täitmisest olla ikkagi vähe, et olla pangale ideaalne eluasemelaenuklient, kellele heal meelel laen vormistatakse. Põhjus võib olla minevikus.
“Kirju krediidiinfo ehk maksehäired, mis on jõudnud näiteks Krediidiinfosse, võivad saada takistuseks laenude ja muude krediiditoodete saamisel,” tunnistas Kokk. “Samuti ei aktsepteeri Nordea Pank laenutaotleja varem võetud SMS- ehk kiirlaene.”
Seotud lood
Kuigi eluasemelaenude käive oli septembris viimase 1,5 aasta suurim, kinnitavad pangad, et nemad laenutingimusi lõdvemaks lasknud ei ole, laenukasvu taga on inimeste paranenud laenuvõimekus ja suurenenud huvi.
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele