Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangad: meie pole laenukasvule kaasa aidanud
Kuigi eluasemelaenude käive oli septembris viimase 1,5 aasta suurim, kinnitavad pangad, et nemad laenutingimusi lõdvemaks lasknud ei ole, laenukasvu taga on inimeste paranenud laenuvõimekus ja suurenenud huvi.
Tänavu septembris oli eraisikutele väljastatud eluasemelaenude käive 641 miljonit krooni. Viimati oli eluasemelaenude käive üle 600 miljoni krooni möödunud aasta oktoobris ning tänavu septembrist parem tulemus jääb juba möödunud aasta aprilli. Pangad kinnitavad, et kasvanud laenuaktiivsuse taga ei ole lihtsamaks tehtud laenutingimused.
Nordeast öeldi, et Tallinnas ja Tartus on kinnisvaraturg uusarenduste näol aktiviseerunud. Seal ostetakse uusi ja valmivaid kortereid.
Swedbankis leiti, et tarbijakindluse kasvu ja kinnisvaraturu stabiliseerumise kõrval on laenumahtude kasvu põhjuseks klientide laenuvõimekuse paranemine.
Swedbanki eluasemelaenu osakonna juhi Anne Pärgma sõnul on kinnisvarahinnad võrreldes mõne aasta taguse ajaga klientidele taskukohasemad ning möödunud perioodil on rohkem säästetud kui kulutatud ja omafinantseering on kliendil tihtipeale olemas.
Sampo Pangas pole turu aktiivsuse kasvu üldse märgatud. Panga krediidivaldkonna juht Ly Hõbe ütles, et huvi eluasemelaenude vastu on püsinud suhteliselt stabiilne.
“Arvestades muutunud majanduskeskkonda ning seda, et kodulaenu väljastamise põhitingimus on stabiilne sissetulek ja leibkonna võime oma eelarvest laenu teenindada, siis puudub inimestel aktiivne soov võtta endale pikaajalisi kohustusi,” märkis ta.
Kõik vastanud pangad kinnitasid, et ei ole viimastel kuudel eluasemelaenu tingimusi lihtsamaks muutnud.
Seotud lood
Pikaajalist laenu tasub küsida alla 40aastasel, püsiva töökoha ja vähemalt 8500kroonise kuusissetulekuga inimesel, kel igakuiste krediidikohustuste täitmise järel jääb üle poole alles.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele