Riik satub hangetega ikka ja jälle sama probleemi otsa. “Hiljem raputatakse endale tuhka pähe”

Tartu linn usaldas suure hanke uuele tee-ehitajale, kelle käest liikus lõpuks välja üle miljoni euro, sealjuures omaniku enda ema firmasse. Ehitaja on nüüd pankroti äärel ja firmamatja jagu.

Konkurents on tihe ja kui ehitushinda tõsta, siis tööd ei saa. Hangetel aga võib juhtuda sedagi, et töö võitmine tähendab tegelikult kaotust ehk ettevõte ”hävib” ja jääb kahjumisse, ütleb ehitusettevõtte ETP Ehitus juht Tajo Lemmats, et ehitusprotsess on ettevõtja jaoks kui sõit Ameerika mägedel.

Hiiumaal 2 miljoni euro eest üles vuntsitud valla osalusega üürimaja varjutab tuline ärivaidlus: ehitajad ootavad sadu tuhandeid eurosid, mida arendaja ei nõustu enne kõigi tööde lõpetamist välja maksma. Pooled valmistuvad kohtulahinguks.

Äsja valminud Kõrgessaare üürimaja ehitus oleks võinud olla õpikunäide sellest, kuidas vald ja erainvestor lahendavad koos elamispindade puudust. Ehitust läbis aga tuntud investori lahkumine, maksmata arved ning küsimused, kas probleem oli rahapuuduses või lõpetamata töödes.

Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.