Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jaanus Otsa: põhjus ka tellija ebaprofessionaalsus
EEELi juhatuse liige ja ASi Astlanda Ehitus juht Jaanus Otsa oli pigem seda meelt, et nn minemajalutamise põhjuseid on mitmeid. „Neid tuleb igal juhul eraldi analüüsida. Ei saa öelda, et kõik on see, et langeval turul võeti suuremaid riske,“ sõnas ta.
EEELi hinnangul põhjustab hangetelt lahkumist ka tellijate ebaprofessionaalsus – puudulik projekt, keerulised hankekriteeriumid, ebaselged töövõtu piirid või liialt keeruline lepingu konstruktsioon, loetles liit oma avalduses.
„Lepingu käigus selgub, et pooled on hanketingimusi erinevalt tõlgendanud ja algavad läbirääkimised projekti edukaks jätkamiseks vajalike muudatuste üle, mille vajadus ilmnes seoses ettenägematute asjaoludega. Kui hankijaga aga kokkuleppele ei jõuta, siis võibki see viia lepingust taganemiseni,“ sõnastab avaldus lisavõimaluse, miks riigihange kiiva kisub.
Otsa sõnul aitaks selliseid olukordi vältida lepingutingimuste ühtlustamine. „See, mida meie toetame, on tüüpsed lepingutingimused. Kõik teavad neid tingimusi ja siis ei ole võimalik, et keegi lepib paremini või halvemini kokku,“ selgitas ta ja lisas, et sarnane süsteem toimib põhjanaabrite juures Soomes.
Tema sõnul peavad tingimused olema välja töötatud koostöös turuosalistega ja olema selged ning arusaadavad kõigile. See välistaks hilisema vaidlemise, sest kõik ettevõtjad saaks aru, milliseid riske võetakse. Praegu on aga EEELi juhtide hinnangul hanketingimused tihti vasturääkivad ja ebaselged. Seetõttu ei ole ka ehitusettevõtjate hangetel esitatud pakkumised alati võrreldavad, mis tähendab, et tavaliselt valitakse hinna järgi – kõige odavam pakkumine.
Kuna suurte hangete korraldamine nõuab üksjagu tööd, tekib küsimus, kas ametnikel jagub piisavalt kompetentsi ja jõudu hanget läbi viia. „Meil muud soovitust pole, kui tuleb pöörduda konsultantide poole või osta kompetents sisse,“ vastas Peterson küsimusele, mida sellisel juhul tegema peaks.
Seotud lood
Ehitusfirma Rand & Tuulbergi ühe omaniku ja nõukogu liikme Aivar Tuulbergi sõnul puudutab alapakkumiste teema kindlasti paljusid, kuid mitte enamikku. Tema sõnul tuleb nüüd kooliraha maksta nii pakkujatel kui tellijatel.
Täpselt sellest need probleemid tulevad, et ega see hankedokumentatsioon ei ole sageli piisavalt põhjalik, lausus Toomas Luman, ASi Nordecon International suuromanik (väljavõte firma pressikonverentsil 13.09 räägitust).
Sellel aastal toimuvat vaadates paistab selgelt tendents, et ehitusturu toibumine kriisist on valusalt kätte maksmas tellijatele, kelle hankeprotsess on alanud madalseisu ajal, rääkis Tallinna Teletorni SA juht Riina Roosipuu.
Äripäeva tänane kaanelugu räägib Eesti ehitusettevõtjate vahel lahvatanud tülist, mis sai alguse Andres Kogeri hiljutisest avameelsushoost. Äripäeva arvates on tüli kasulik – see lööb õhu klaariks ning aitab tulevikus vigu vältida.
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele