Jaanus Otsa: põhjus ka tellija ebaprofessionaalsus

EEELi hinnangul põhjustab hangetelt lahkumist ka tellijate ebaprofessionaalsus – puudulik projekt, keerulised hankekriteeriumid, ebaselged töövõtu piirid või liialt keeruline lepingu konstruktsioon, loetles liit oma avalduses.

„Lepingu käigus selgub, et pooled on hanketingimusi erinevalt tõlgendanud ja algavad läbirääkimised projekti edukaks jätkamiseks vajalike muudatuste üle, mille vajadus ilmnes seoses ettenägematute asjaoludega. Kui hankijaga aga kokkuleppele ei jõuta, siis võibki see viia lepingust taganemiseni,“ sõnastab avaldus lisavõimaluse, miks riigihange kiiva kisub. 

Otsa sõnul aitaks selliseid olukordi vältida lepingutingimuste ühtlustamine. „See, mida meie toetame, on tüüpsed lepingutingimused. Kõik teavad neid tingimusi ja siis ei ole võimalik, et keegi lepib paremini või halvemini kokku,“ selgitas ta ja lisas, et sarnane süsteem toimib põhjanaabrite juures Soomes.

Tema sõnul peavad tingimused olema välja töötatud koostöös turuosalistega ja olema selged ning arusaadavad kõigile. See välistaks hilisema vaidlemise, sest kõik ettevõtjad saaks aru, milliseid riske võetakse. Praegu on aga EEELi juhtide hinnangul hanketingimused tihti vasturääkivad ja ebaselged. Seetõttu ei ole ka ehitusettevõtjate hangetel esitatud pakkumised alati võrreldavad, mis tähendab, et tavaliselt valitakse hinna järgi – kõige odavam pakkumine.

Kuna suurte hangete korraldamine nõuab üksjagu tööd, tekib küsimus, kas ametnikel jagub piisavalt kompetentsi ja jõudu hanget läbi viia. „Meil muud soovitust pole, kui tuleb pöörduda konsultantide poole või osta kompetents sisse,“ vastas Peterson küsimusele, mida sellisel juhul tegema peaks.