"Kõige suuremad tülid tulevad tavaliselt rekonstrueerimise juures, kus peaks olema teada, et konstruktsioonide avamine võib tuua selliseid tehnilisi üllatusi, mida ei teadnud enne ei tellija, ei projekteerija, ei ehitaja. Aga sageli on küsimus, et ega raha ju rohkem pole. Samal ajal neid täiendavaid küsimusi ilma rahata lahendada ei ole võimalik," kommenteeris Luman.
"Minu hinnangul uute ehitiste juures on see tellija kvalifikatsiooni tõstmisel ületatav probleem. Läbivalt kipub nii olema, et kiirustatakse, dokumentatsioonid ei ole nii täpsed ja üheselt mõistetavad. Meie oleme selgelt seda meelt, et kompetentsuse tõstmine neid vaidlusi vähendab ja siin on palju juttu olnud sellest, et riik võiks enamus oma hankeid tellida läbi Riigi Kinnisvara ASi. Me ei taha loopida süüdistusi – aga oleme ausad, et paljud hanked ongi keerulised. Eeldusel, et inimene, kes tegeleb riigistruktuuris näiteks mingite remontidega, peab nüüd tegema suure hanke, on kohatu nõuda, et ta peab kõiki maailma asju teadma. Ja kui ta ühe hoone tellib näiteks 20 aasta kohta, siis tema koolitamine riigi rahaga pole ka nii ratsionaalne," lisas Luman.