Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Roosipuu: kriisihankijad saavad valusa tasu
Sellel aastal toimuvat vaadates paistab selgelt tendents, et ehitusturu toibumine kriisist on valusalt kätte maksmas tellijatele, kelle hankeprotsess on alanud madalseisu ajal, rääkis Tallinna Teletorni SA juht Riina Roosipuu.
“Ehitajad on hädas tööde teostamisega lubatud maksumuses ja siis otsitakse võimalusi probleemi lahendamiseks. Mõni suudab uhkelt sirge seljaga lepingu katkestamise trahvi ära maksata, teine otsib põhjendusi tellija süül lepingu katkestamiseks,” ütles Roosipuu.
Samas on Roosipuu sõnul hankijate ebaprofessionaalsust ettekäändeks tuua on liigne üldistamine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Loomulikult ei ole erinevate asutuste töötajad ise ehitusspetsialistid ega pea ka seda olema ühe projekti tarbeks. Ehitusvaldkonnas on välja kujunenud tava kasutada hangete korraldamise, ehitusjärelvalve, projekteerimise ja muid spetsialiste. Kindlasti on neid teenuseid pakkuvate firmade professionaalsuse tase erinev,” ütles Roosipuu.
Ehitusfirma Rand & Tuulbergi ühe omaniku ja nõukogu liikme Aivar Tuulbergi sõnul puudutab alapakkumiste teema kindlasti paljusid, kuid mitte enamikku. Tema sõnul tuleb nüüd kooliraha maksta nii pakkujatel kui tellijatel.
Täpselt sellest need probleemid tulevad, et ega see hankedokumentatsioon ei ole sageli piisavalt põhjalik, lausus Toomas Luman, ASi Nordecon International suuromanik (väljavõte firma pressikonverentsil 13.09 räägitust).
EEELi juhatuse liige ja ASi Astlanda Ehitus juht Jaanus Otsa oli pigem seda meelt, et nn minemajalutamise põhjuseid on mitmeid. „Neid tuleb igal juhul eraldi analüüsida. Ei saa öelda, et kõik on see, et langeval turul võeti suuremaid riske,“ sõnas ta.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.