Olukorrad, kus ehitusettevõtja küsib lisaraha või lahkub objektilt, lahendab ennekõike hankija poolt hanke professionaalne ettevalmistamine, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Agris Peedu kirjutab.
Viimase aja praktika alusel tuleb rõhutada, et riigihanke edukus sõltub vägagi sellest, kui selgelt ja täpselt hankija nõudmised on tehnilises kirjelduses määratletud. Kui esinevad teatud objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha (nt inflatsioon; ülemaailmne majandussurutis – ehitusmaterjali hindade oluline muutumine jms), lubab riigihangete seadus hankelepingut (ennekõike pikaajalist) muuta.
Samas tuleb enne hankelepingu muutmist selgitada, kas hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine.
Tuleb märkida, et hinnamuudatust tuleb üldjuhul pidada oluliseks, seega keelatud muudatuseks. Juhul, kui soovitavad muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi lepingu oluliste tingimuste üle, tuleb korraldada uus riigihange ning hankelepingu muutmine ei ole õigustatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
ASi Facio Ehitus juht Riho Kalve selgitas, et riigihangete lõpetamise taga ei pruugi olla alapakkumised, vaid projekteerimisvead, mille parandamisega seotud kulutusteks tellijal raha pole.
Eesti üks tuntumaid ehitusettevõtjaid Andres Koger lasi oma firma viimasesse aruandesse kirjutada, et riigihangetel hakkab lõhkema kahjumlik mull. See on vist käes – lepingud katkevad ja ehitused jäävad pooleli.
ASi Merko Ehitus juht Tiit Robeni sõnul pole objektide poolelijätmine kogu ehitussektori trend ning tegemist on pigem üksikute kahetsusväärsete juhtumitega.
ASi Nordecon International juht Jaano Vink ütles, et ehitusfirmade raskustesse sattumise taga on turuseis, kus võeti sisse madala hinnaga töid lootuses, et sisendhinda saab alla suruda.
Tööjõud kallineb ja kvalifitseeritud spetsialiste napib. Pikaajaliste taristuprojektide puhul tähendab see, et ka geotehnilise ja konstruktsioonide seire kulud võivad aastate jooksul märgatavalt kasvada. Automaatne seire aitab seda riski vähendada: suure osa kuludest saab fikseerida juba projekti alguses, vajadus inimeste pideva kohaloleku järele väheneb ning võimalikud ohud saab avastada veel enne, kui neist kujunevad kulukad probleemid.
Hetkel kuum
Kaido Somelar: Tavapärasest keerukamad geoloogilised tingimused ja mastaapne ehitusmaht on esitanud meile väljakutseid