Prysmian: jätkusuutlik tootmine on konkurentsieelis, mitte nišš

„Me teame oma süsinikujalajälge, oskame seda arvutada ja näidata, kuidas tooted pärast kasutust taas ringlusse jõuavad,“ ütleb Prysmian Baltics Group juhatuse esimees ja Baltikumi müügidirektor Tarvo Leppik. „Samuti on oluline, et tootmisel ei kasutataks lapstööjõudu ega tarnitaks materjale ebasõbralikest riikidest. Partnerid – olgu need suurfirmad, kinnisvaraarendajad või börsiettevõtted – hindavad, et tegutseme nende väärtustega samas suunas. Paljudes projektides ei oleks meil üldse võimalik konkureerida, kui me ei suudaks oma jätkusuutlikkust tõestada.“

Suures mahus võtab Prysmian Group Baltics AS Keila tehas taaskasutusse ka teiste ettevõtete materjale. Taaskasutatud metall aitab Leppiku sõnul hoida hindu stabiilsena - kui seda poleks, oleks tooraine kättesaadavus ja hind ebakindlam. Viimases Euroopa suurte tööstusettevõtete uuringus oli Prysmian taas jätkusuutlikkuse osas esikohal.

Baltikumi ehitussegmendi tootejuht Raigo Viltrop nendib, et kuigi Eestis räägitakse jätkusuutlikkusest palju, liigub kolmest Balti riigist kõige kiiremini Leedu. „Seal nähakse, et ilma keskkonna- ja vastutustundlike lahendusteta ei ole võimalik enam turul konkureerida. Euroopa turg liigub selgelt samas suunas.“

Jätkusuutlikkus tähendab ka roheenergiat. Prysmian on kasutanud juba seitse-kaheksa aastat ainult süsinikuneutraalsest elektrienergiat toodetud elektrit, mis on tõendatud sertifikaatidega. See annab ettevõttele võimaluse välja arvutada iga toote CO2 jalajälje ning kavandada samme, kuidas seda veelgi vähendada. Nii teab ettevõte täpselt, kuhu suunas liikuda, ja oskab hoida kulusid kontrolli all.

Lisaks pööratakse tähelepanu transpordiga seotud jalajäljele. Kaablitööstuses kasutatakse kaablite transpordiks suuri trumleid, mis võivad pärast esmast ringi jääda seisma ja osade ettevõtete puhul jäävadki. Prysmian töötab selle nimel, et trumlid läbiksid kolm kuni neli kasutuskorda enne amortiseerumist. Eestis rakendas Prysmian trumlitele pandisüsteemi juba 1990. aastate alguses ehk ammu enne seda, kui praegune pandipakendilahendus ja taaskasutus tänapäevaelus laiemalt kinnistus.

Prysmiani Eesti müügijuht Jarmo Peterson lisab, et jätkusuutlikkus ei tähenda automaatselt kallimat toodet. „Vastupidi – tööstusettevõtetes võib see tuua hoopis kokkuhoidu. Näiteks meie toodetes on 30% vasest taaskasutatud, kvaliteet on samaväärne uue materjaliga ja ei ole mingit põhjust karta, et see kuidagi toote töökindlust vähendaks. Meie siht on 2035. aastaks olla CO2-neutraalne ning juba täna on Prysmiani tehaseid, kus see on saavutatud.“

Tooteportfellist tõstab Leppik esile E-Path lahendused, mis on Bureau Veritase poolt sertifitseeritud kuue kriteeriumi alusel – sealhulgas, kas toode on valmistatud taaskasutatud materjalidest, milline on selle käitumine põlemisel ja kas eraldub mürgiseid gaase. „Need ei ole loosungid, vaid mõõdetava väärtusega tulemused,“ rõhutab ta.

Prysmian jätkusuutlikkuse eesmärgil teinud suuri investeeringuid energia ja materjalide tõhusamaks kasutamiseks ning sealhulgas taaskasutatud materjalide ümbertöötlemiseks. Üheks väljakutseks on olnud näiteks kaablisoonte mehhaaniliseks kaitseks loodud plastkatete tootmine taaskasutatud materjalist. Täna küll tehas veel vastava võimekuse puudumise tõttu päris ise oma tekitatud jäätmeid kasutada ei saa, ent nad saadavad oma plastijäägid Rootsi ettevõtetesse, kus need puhastatakse, sulatatakse ja granuleeritakse. Ja uus saadud materjal on väga stabiilne.

Jätkusuutlikkuse üks olulisemaid telgi on ka inimesed. „Oluline on tööõnnetuste vältimine, tööheaolu suurendamine ja sooline tasakaal,“ ütleb Leppik. „Kontoripoolel on meil juba naisi rohkem kui mehi. Sooline tasakaal pole muidugi eesmärk omaette, aga see annab võimaluse valida suurema hulga talentide vahel. Töörahulolu näitab ka see, et kontoris on inimeste liikumine väga minimaalne.“

Ettevõte pöörab suurt tähelepanu tööohutusele. Kõik ohtlikud olukorrad, hoiatused ja töötajate tehtud ettepanekud dokumenteeritakse ning nende põhjal viiakse sisse muudatusi. „Veel viis aastat tagasi tundus see paljudele pealekaebamisena, aga nüüd on aru saadud, et nii vähendame tööõnnetuste arvu ja tõsidust. Kui töö on turvalisem, annab see tööandjale võimaluse saada inimeselt rohkem väärtust kätte ilma reaalsete ületundideta,“ selgitab Leppik. „Jaburdusi meil ei tehta, asjadele lähenetakse kaine talupojamõistusega. Kõik töötajad võivad oma tähelepanekuid kirja panna ja saab olla kindel, et sinu murega tegeletakse ja see ei jää ülemuse sahtli nurka.”

Lisaks ollakse aktiivselt seotud kogukonnaga. Prysmian teeb koostööd kutsekoolide ja ülikoolidega, andes tudengitele ligipääsu oma toodetele ja teadmistele. Toetatakse nii Eesti kui ka Läti ja Leedu haridusasutusi.