23. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui te vaatate Merko majandustulemusi, siis ei ole võimalik teha järeldust, et kõik ettevõtted on teinud kahe aasta jooksul vaid alapakkumisi," sõnas Roben, kelle arvates ei saa alapakkumistele midagi ette heita, kui ehitusettevõtted täidavad oma kohustused klientide ees lõpuni. "Liigseid riske võtnud ja vigu on teinud kõik, ka meie," lisas ta.

"Aga kindlasti ei kehti teooria, et objektide poolelijätmine ongi nüüd kogu sektori trend. Pigem on tegemist üksikute kahetsusväärsete eranditega. Näiteks maanteeamet on  käitunud väga korrektse ning jõulise tellijana, mistõttu üks seltskond, kes üritas minema jalutada, tuli pärast väikest mõttepausi tagasi," rääkis Roben.

Merko Ehitus ei ole tema kinnitusel ühtegi tööd pooleli jätnud ega kavatse seda teha ka edaspidi. "Meie kindel arusaam objektidelt minemajalutamise kohta on, et riik peab kiiremas korras täiendama seadusi, et sellist teguviisi ohjeldada. Tehakse valmis kallis vundament, saadakse raha kätte, jalutatakse minema ja kõik on n-ö seaduslik ning samad mehed järgmisel hankel jälle platsis. Aga koolidirektor ei saa ju 1. septembril oma lastele öelda, et pole vaja täna tulla, alustame tänavu alles 1. detsembril," nentis Roben.