Teedeinsener: Eesti linnade peatänavad ei tohiks muutuda katsepolügoniks "Vajame kiiresti uut juhendit"
Hiljuti on plahvatanud mitu skandaali Eesti linnade keskväljakute ja peatänavate ebakvaliteetsete ehitustööde pärast. Mis on seda põhjustanud, millised võiksid olla lahedused ja kes peaks koostama nende ehituseks sobiva juhendmaterjali, analüüsis volitatud teedeinsener Ain Kendra.
Viimase viie aastaga on süvenenud tendents, et kui raha pakutakse, siis tuleb see vastu võtta. Ja kui juba teha, siis uhkelt, nii nagu varem tehtud pole. Paraku, kui seda uhket lahendust hangitakse kõige odavaimalt pakkujalt ja ka rahad tuleb kiiresti ära kasutada, võib ettevõtmine oodatust oluliselt kallimaks minna.
Seotud lood
Paldiskisse vesisalvesti rajamisega tuleb pinnale 38 miljonit tonni gneissi, millega võiks täielikult asendada teedeehituses graniidi ja mis suudaks teede eluiga pikendada 40 aastani.
Ehkki ehitussektoris oodatakse tänavu ajaloo parimat tulemust, taristuehitusettevõtted eufooriat ei jaga – tegevuse muudab keerukaks nii ääretult tihe konkurents kui tööjõukriis ja sisendhindade tõus.
Kuigi teedeehitus on endiselt madalseisus ja piirkonniti on karjäärides töö üldse seiskunud, loodab Eesti Killustiku tegevjuht Kaire Lukkanen-Jaas, et turg on valmis vastu võtma nende uue toote - pestud killustiku.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele