Teedeinsener: Eesti linnade peatänavad ei tohiks muutuda katsepolügoniks "Vajame kiiresti uut juhendit"
Hiljuti on plahvatanud mitu skandaali Eesti linnade keskväljakute ja peatänavate ebakvaliteetsete ehitustööde pärast. Mis on seda põhjustanud, millised võiksid olla lahedused ja kes peaks koostama nende ehituseks sobiva juhendmaterjali, analüüsis volitatud teedeinsener Ain Kendra.
Viimase viie aastaga on süvenenud tendents, et kui raha pakutakse, siis tuleb see vastu võtta. Ja kui juba teha, siis uhkelt, nii nagu varem tehtud pole. Paraku, kui seda uhket lahendust hangitakse kõige odavaimalt pakkujalt ja ka rahad tuleb kiiresti ära kasutada, võib ettevõtmine oodatust oluliselt kallimaks minna.
Seotud lood
Paldiskisse vesisalvesti rajamisega tuleb pinnale 38 miljonit tonni gneissi, millega võiks täielikult asendada teedeehituses graniidi ja mis suudaks teede eluiga pikendada 40 aastani.
Ehkki ehitussektoris oodatakse tänavu ajaloo parimat tulemust, taristuehitusettevõtted eufooriat ei jaga – tegevuse muudab keerukaks nii ääretult tihe konkurents kui tööjõukriis ja sisendhindade tõus.
Kuigi teedeehitus on endiselt madalseisus ja piirkonniti on karjäärides töö üldse seiskunud, loodab Eesti Killustiku tegevjuht Kaire Lukkanen-Jaas, et turg on valmis vastu võtma nende uue toote - pestud killustiku.
Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.
Enimloetud
1
Lisatud edetabelis 109 edukaimat ehitusfirmat
2
Viimased uudised
“Igast kriisist on õppida”
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud edetabelis 109 edukaimat ehitusfirmat
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele