Teedeinsener: Eesti linnade peatänavad ei tohiks muutuda katsepolügoniks "Vajame kiiresti uut juhendit"
Hiljuti on plahvatanud mitu skandaali Eesti linnade keskväljakute ja peatänavate ebakvaliteetsete ehitustööde pärast. Mis on seda põhjustanud, millised võiksid olla lahedused ja kes peaks koostama nende ehituseks sobiva juhendmaterjali, analüüsis volitatud teedeinsener Ain Kendra.
Seotud lood
Paldiskisse vesisalvesti rajamisega tuleb pinnale 38 miljonit tonni gneissi, millega võiks täielikult asendada teedeehituses graniidi ja mis suudaks teede eluiga pikendada 40 aastani.
Ehkki ehitussektoris oodatakse tänavu ajaloo parimat tulemust, taristuehitusettevõtted eufooriat ei jaga – tegevuse muudab keerukaks nii ääretult tihe konkurents kui tööjõukriis ja sisendhindade tõus.
Kuigi teedeehitus on endiselt madalseisus ja piirkonniti on karjäärides töö üldse seiskunud, loodab Eesti Killustiku tegevjuht Kaire Lukkanen-Jaas, et turg on valmis vastu võtma nende uue toote - pestud killustiku.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele