11. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Mis puudutab kinnisvarahindade muutust Euroopas, siis erinevalt tõusuperioodist, mil hinnad kõikjal tõusid - tõsi, väga erinevas tempos -, on langusperiood erinevates riikides ja linnades oluliselt enam erinev," märkis Tomson ning lisas, et Euroopi kinnisvaraturu puhul polegi õige piirjooni mööda riigipiire vedada. "Heaks näiteks on Soome, kus Helsingi elamispindade hinnad on juba mõnda aega kerkinud, kuid sama ei ole juhtunud teistes Soome linnades," lisas ta.

Tomsoni sõnul saab lähiaastate areng erinevates Euroopa piirkondades olema üsna erinev. "On kaunis ebatõenäoline, et tervet Euroopat haaraks üldine teistkordne langus. Risk selleks on suurem pigem neis piirkondades, kus kasv oli kõige kiirem. Suure üldistusena ühtib see nende riikidega, mis tänaseks on saanud või saamas abi eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Kui turg on erinevatele abipakkettidele reageerinud üldiselt postiivselt, siis tegelik mõju selgub ajalise nihkega ja kui see mõju ei vasta ootustele, siis uus negatiivne korrektsioon on ootuspärane," arutles Tomson.

"Üldistades võib öelda, et tõsiseltvõetavaid alternatiive pakkuv turg peaks muutustega paremini kohanema. Pean silmas seda, et lisaks omamisele on olemas aktiivne renditurg," märkis ta.