- ST
Sama hind, erinev vastutus. Mis jääb turvalahenduste pakkumisi võrreldes märkamata?
Kui ettevõte vajab oma kontorile, ehitus- või tööstusobjektile turvalahendust, siis tavaliselt algab protsess üsna sarnaselt. Koostatakse lähteülesanne, küsitakse pakkumised mitmelt pakkujalt ning kõrvutatakse hindasid. Kui pakkumiste hinnad on enam-vähem sarnased, tundub valik lihtne. Valitakse pakkuja, kes mahub etteantud eelarvesse ja kelle lahendus näib piisav.
Praktikas aga ei tähenda sama hind sugugi sama lahendust. Turvapakkumised võivad olla sarnase hinnaga, kuid tähendada täiesti erinevat kaitsetaset ning erinevat vastutuse jaotust. Just need kaks aspekti jäävad sageli turvalahenduste otsustusprotsessis tellijal märkamata.
Hind on esimene filter, aga mitte otsus
On loomulik, et pakkumisi võrreldes vaadatakse kõigepealt hinda. Projektidel on eelarved ja juhid peavad tegema otsuseid, mis mahuvad etteantud piiridesse. Probleem tekib siis, kui sarnase hinnaga pakkumisi peetakse automaatselt ka sisuliselt võrreldavaks.
Turvalahenduste puhul ei pruugi see aga paika pidada. Hinnarida ei näita alati lahenduse tegelikku katvust, seadmete hulka, reageerimisloogikat ega seda, kui suur osa riskist jääb tellija enda kanda. Kahe pakkumise lõppsummad võivad olla sarnased, kuid nende taga olev lahendus ja vastutuse jaotus täiesti erinevad.
„Sama hinnaga pakkumised võivad tähendada täiesti erinevat kaitsetaset ning erinevat vastutuse jaotust. Just need kaks aspekti jäävad otsustusprotsessis sageli märkamata,“ ütleb turvaettevõtte Rapid Security tegevjuht Mikk Mehide.
Mida hinnapakkumine ei näita?
Turvalahenduse tegelikku sisu määravad mitmed tegurid, mida hinnaridadelt tihti ei saa või ei oska välja lugeda. Üks neist on katvus. Kaamerate, andurite või valve ulatus määrab, millised alad on tegelikult jälgitavad ning kus võivad tekkida pimealad.
„Näiteks määrab tellija mõnikord päringus ise ette kaamerate arvu ja seadmete mudelid ning küsib pakkujatelt hinnapakkumist just sellisele lahendusele. Sellisel juhul võivad pakkumised olla hinnalt väga sarnased, kuid tegelik küsimus ei ole enam hinnas, vaid selles, kas etteantud lahendus katab objekti tegelikud riskid,“ ütleb Mehide. Kui lahendus jätab osa objekti alasid katmata, võib risk olla siiski suurem isegi siis, kui süsteem tehniliselt töötab.
Teine oluline aspekt, mida jälgida, on reageerimisloogika. Reageerimine ei tähenda ainult seda, et häire korral tuleb keegi kohale. Oluline on teada, kes reageerib, kui kiiresti ja millise tegevuskavaga. Reageerimise kiirus ja korraldus võivad lahenduste vahel erineda rohkem, kui esmapilgul tundub.
Kolmas oluline teema on süsteemi ülesehitus. Kas tegemist on tervikliku lahendusega või koosneb see mitmest eraldiseisvast osast, mida haldavad erinevad osapooled? Terviklikkus või killustatus mõjutavad seda, kuidas süsteem kriitilises olukorras töötab.
Neljandaks, vastutus. Iga turvalahendus tähendab teatud määral vastutuse jagamist tellija ja teenusepakkuja vahel. Kui see ei ole teadlikult ja selgelt läbi mõeldud, võib osa riskist jääda tellija enda kanda ka siis, kui ta ise eeldab vastupidist.
Kui odavam lahendus tähendab suuremat riski
Odavam lahendus ei tähenda tingimata halba lahendust. Paljudel juhtudel võib see olla täiesti piisav. Probleem tekib siis, kui otsus tehakse eeldusel, et võrreldakse sama tasemega lahendusi. Kui lahenduste sisu erineb, võib madalam hind tähendada näiteks väiksemat katvust, teistsugust reageerimismudelit või suuremat vastutust tellija poolel. Sellisel juhul ei ole tegemist enam hinnavõiduga, vaid teistsuguse riskitasemega.
Heaks näiteks on üks ehitusobjekt, kus toimus öine sissemurdmine. Ehitusplatsile pääsesid kõrvalised isikud, kes viisid platsil asuvast soojakust kaasa tööriistu. Kuigi platsil olid paigaldatud kaamerad, ei jõudnud sündmuse ajal turvakeskusesse ühtegi häiret ning juhtum avastati alles hommikul, kui märgati kadunud inventari.
Hetkel kuum
Hiljem kliendi tellitud turvaauditi käigus selgus, et eelmine teenusepakkuja oli küll paigaldanud tuntud tootja kaamerad, kuid tegemist oli lihtsama klassi mudelitega. Kaamerate resolutsioon ja öövaate võimekus olid piiratud ning pimedal ehitusplatsil ei tuvastanud süsteem liikumist piisava kindlusega, et häire käivituks.
Sageli ei ole erineva sisu vahel valiku tegemine teadlik. Juht võib eeldada, et ta ostis sisuliselt sama lahenduse soodsama hinnaga. Tegelikult ostis ta aga lahenduse, kus osa riskist on lihtsalt teisiti jaotatud.
Sama hinnaga pakkumised võivad tähendada täiesti erinevat kaitsetaset ning erinevat vastutuse jaotust. Just need kaks aspekti jäävad otsustusprotsessis sageli märkamata
Samas ei ole vastutus ainult tellija poolel. Hea turvaettevõtte roll on juba pakkumise koostamisel selgitada, millised riskid on lahendusega kaetud ja millised mitte. Kui tellija eelarve seab piirid, tuleb ka ausalt välja öelda, millised alad võivad jääda katmata või milline reageerimismudel selle hinnaga võimalik on. Sellised piirangud tuleb enne otsustamist läbi rääkida, et mõlemad pooled mõistaksid, milline risk on kaetud ja milline jääb tellija enda kanda.
Otsuseid võrreldakse lõpuks riski, mitte hinna järgi
Aja jooksul kogemuse kasvades jõuavad regulaarsed tellijad järelduseni, et turvapakkumiste võrdlus ei saa alata hinnast. Hind on oluline filter, kuid sisuline võrdlus algab alles küsimustest, näiteks millist riski lahendus katab, kuidas on üles ehitatud reageerimine, millised alad jäävad katmata ja kes vastutab, kui midagi juhtub.
Rapid Security kogemuse põhjal tekivad sellised olukorrad sageli just siis, kui turvalahendusi käsitletakse ainult seadmete või teenuste hinnapakkumisena. Kui turvalahendus on mõeldud ainult paigalduse või üksiku teenusena, jääb vastutus sageli kliendi kanda. Kui lahendus on kavandatud tervikuna ja koos vastutusega, on võimalik riske paremini juhtida ning vältida olukorda, kus odav pakkumine osutub lõpuks kõige kallimaks.
Osates nendele teemadele tähelepanu pöörata, muutub turvalahenduse valik teenuse ostmisest juhtimisotsuseks. See on otsus selle kohta, millist riski ettevõte on valmis kandma ja millist mitte.
Uuri Rapid Security turvalahenduste kohta lähemalt kodulehelt.
Seotud lood
Ehitusmaterjalide tootja Bauroc tutvustab oma uut kaubamärgi stoneroc humoorika videokampaaniaga, mille viies klipis astub üles Sepo Seemani kehastatud kiviaja visionäär Ralf Rocstone ning mille valmimisel tuli appi ka tehisintellekt.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele