Meremuuseumi katuse renoveerimine tõi maailmatasemel tunnustuse

Tallinna vesilennukite angaar rajati eelmise sajandi teisel kümnendil osana Peeter Suure Sadamast. 39 × 109 meetrise põhiplaaniga hoone oli oma ajas maailma esimene nii suure sildega raudbetoonkoorik. Tegemist on ehitismälestisega, mis kanti 1996. aastal muinsuskaitse alla kui maailma esimene koorikbetoonist rajatis.

Hoone projekteeris Taani inseneribüroo Christiani & Nielsen, kelle nimega seostuvad hiljem ka mitmed teised maailmakuulsad raudbetoonkoorikehitised, sealhulgas näiteks ilmakuulus Sydney ooperimaja.

Pärast pikka sõjaväelist kasutust sattus angaar taasiseseisvunud Eestis eraomandisse. Uue sajandi alguses avanes võimalus tuua see riigi omandisse, renoveerida ning avada avalikkusele. Koos sellega tuli tagada ka aastaringne kontrollitud sisekliima, mis tähendas, et ajaloolised konstruktsioonid tuli muuta kliimakindlaks ilma nende olemust kahjustamata.

Raudbetoonkooriku säilitamisse panustasid oma ala tipud, nende seas Tallinna Tehnikaülikooli insener Karl Õiger, kelle roll konstruktsioonide päästmisel oli märkimisväärne.

Lennusadam rekonstrueeriti esmakordselt vahemikus 2009-2012 ja korda tehti ka katus. Algsel renoveerimisel kasutati kuppelkatuste soojustamisel ja veetõkkena kahekomponentseid kohapeal segatavaid polüuretaanmaterjale. Kuigi selline lahendus on maailmas kuppelehitiste puhul levinud, ei osutunud selle eluiga piisavalt pikaks - juba kümmekond aastat hiljem tuli katus uuesti rekonstrueerida.

2021 aastal alustati uue katuse rekonstrueerimise töödega, sest katus mullitas ja jooksis läbi. Algas projekt, kus oma visiooni ning täislahenduse pakkusid Enerest koostöös IKO Group-iga ning mida Aruna Ehitus OÜ paigaldama asus.

Enerestis töötati välja mitu alternatiivset lahendust. Analüüsiti ka klaasgraanulisolatsioone, mis on aurutihedad ja võimaldavad tüüblivabu lahendusi – ehitusfüüsikaliselt oleks see Lennusadama puhul toiminud väga hästi, kuid sisendhind osutus märkimisväärseks.

Välistati traditsioonilised isolatsioonimaterjalid, mille aurutihedus ja pikaajaline kestvus ei andnud piisavat kindlust. Kord juba renoveeritud katuse uus ebaõnnestumine oleks olnud mõeldamatu.

Kuna angaar tegutses renoveerimise ajal aktiivse muuseumina ning sisekliima pidi püsima stabiilsena aastaringselt, oli lahenduse ehitusfüüsikaline toimivus kriitilise tähtsusega. Nii jõudsid ka renoveerimist juhtinud KOKO arhitektid ja TalTechi teadurid kiiresti järeldusele, et vältida tuleb eksperimente ning valida kestlik ja tõendatud süsteem.

Enerest kaasas projekti IKO Groupi Antwerpeni büroo insenerid, et analüüsida materjalide sobivust Eesti kliimas ning nende käitumist erinevatel aastaaegadel. Eesmärk oli leida lahendus, mis oleks kulutõhus, võimalikult vähe mõjutatud ehitustööde välistest teguritest, pikaealine ja vajadusel lihtsalt remonditav, tulevikus ka ülekattmisega eluea pikendamist võimaldav.

IKO Group on üks maailma juhtivamaid katusematerjalide tootjaid, tegutsedes peamiselt Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Eestis on IKO lamekatuste süsteemid taas turul alates 2012. aastast, mil Enerest alustas nende materjalide turustamist.

Lõplikuks lahenduseks kujunes kombinatsioon PIR soojustusplaatidest ja SBS-rullmaterjalidest. Mõlemad on tehasetooted, mille kvaliteet ja omadused on kontrollitavad ning vastavad rangetele ehitusfüüsikalistele nõuetele.

Niiskuse minimeerimiseks tihendati aurutõkke läbistavad mehaanilised tüüblid mastiksiga. Konstruktsioonist väljuva veeauru kontrollimiseks ja esteetika tagamiseks kavandati geotekstiilist vahekiht vahetult kupleid katva veetõkke alla.

Teoreetiliselt oleks klaasgraanulsoojustus kuumbituumenpaigaldusega võinud pakkuda veelgi kõrgemat töökindlust, kuid selle majanduslik mõju ei olnud proportsionaalne riskiga, mida sooviti maandada. Kuna tegemist ei olnud tavapärase katusepaigaldusega, anti süsteemile 10-aastane kindlustatud garantii.

Projekt nõudis erakordset töökorraldust. Katusetööde ajaks ehitati umbes 8000 m² suurune ajutine katus, mis võimaldas teostada töid sisetingimustes ning kaitsta objekti vihma eest. Sellises mahus “siseruumides“ katusetööd on Eestis esmakordsed.

Tööde teostajaks oli ARUNA EHITUS, kes nõustus rajama pakkumise just IKO lahendusele. Projektimeeskond, kuhu kuulusid TalTechi teadurid ja KOKO arhitektid, valideeris valitud süsteemi sobivaks.

IKO inseneride esmane instruktaaž ja regulaarsed külastused tagasid täiendava kvaliteedikontrolli. See võimaldas väljastada ka IKO Groupi poolse 10-aastase garantii, mis katab teostust.

Vesilennuki angaari katusekate on 100% taaskäideldav - katusesüsteem on uuendatav ja ülekaetav ilma vana süsteemi eemaldamata ning on oma eluea lõpus taaskäideldav. Materjali saab hiljem suunata ringlusse vastavalt IKO ringmajanduse põhimõtetele. See lisab projektile keskkonnaalase mõõtme, mis tänapäevastes avalikes investeeringutes on üha olulisem.

Põhjalik analüüs, konservatiivne tehnoloogiline valik ning ekspertide kaasamine tasusid end ära. Traditsiooniliste tehnoloogiate kombineerimine innovatiivsete materjalidega võimaldas lahendada ebatüüpilise olukorra nii, et tulemus on kestlik, kontrollitav ja kuluefektiivne.

Sellised projektid näitavad, et ajaloolise pärandi säilitamine ei tähenda kompromissi kvaliteedis, vaid vastupidi – see nõuab veelgi suuremat professionaalsust, julgust valida kõrgema alginvesteeringuga, kuid pikaajaliselt rentaabel lahendus ning oskust põhjendada seda tellijale ja maksumaksjale.

Lennusadama ainulaadne kuppelkatus on nüüd rekonstrueeritud IKO katusematerjalidega – lahendusega, mis ühendab inseneritarkuse, vastutustundliku materjalivaliku ja rahvusvahelise kvaliteedistandardi.