Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kainestusmaja sai nurgakivi
Eile asetasid Tallinna abilinnapea Merike Martinson, Politseiameti peadirektor Raivo Küüt ja ehitusfirma Koger ja Partnerid juhataja Andres Pärloja aadressil Paldiski mnt 62 nurgakivi kainestuskambritega arestimajale, mis peaks valmima septembrikuus.
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on tegu Tallinna linna tänavuse suurima sotsiaalobjektiga ja kainerit vajab linn juba ammu. „Aastaid on erinevad linnajuhid kainestusmaja ehitamise vajadusest rääkinud, nüüd teeme selle plaani lõpuks teoks,“ ütles Martinson ja lisas, et kainestusmaja hakkab kindlasti kergendama Tallinna haiglate erakorralise meditsiini osakondade tööd.
50 kohaline kainestuskambritega arestimaja loob võimaluse pakkuda Tallinna tänavatel ja teistes avalikes kohtades ebakaines olekus kaaslinlasi häirivatele isikutele turvalist kohta kainenemiseks ning tagab joobes isikutele vajaliku meditsiinilise abi ja ööpäevaringse järelevalve.
Arestimajas korraldatakse kainenemisele toodud isikutele vajalik meditsiiniline abi ja ööpäevaringne järelevalve. Politseiamet tagab arestimaja kainestuskambri tööks vajaliku personali ja tehnilised vahendid, Tallinna linn kannab hoone ekspluatatsiooniga seotud kulud ning sõlmib lepingud Lääne-Tallinna Keskhaiglaga meditsiiniteenuse osutamiseks. 10 kohta on ette nähtud terviseprobleemidega kainenejatele, kuid vajadusel on meditsiiniline abi tagatud kõigile klientidele.
Tänavuses linnaeelarves on kaineri ehitamiseks, sisustamiseks ning Lääne-Tallinna Keskhaigla amortiseerunud desinfektsioonikambri asendamiseks kokku 26 miljonit krooni.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele