Miks kasutada viilkatuste puhul eterniiti?

Võrreldes teiste Eestis katusekatteks kasutatavate põhimaterjalide kivi, eterniidi ja plekiga sarnaneb eterniit enim kivikatusega, olles samal ajal kivi ees teatud eelistega nagu kergus, lihtne paigaldus ja isetegemisvõimalus ning mürakindlus. Kui rääkida katuste elueast, on õige hoolduse korral pikim eluiga kivil (ca 100 aastat), järgneb eterniit (60–70 aastat) ja seejärel plekk (kuni 25 aastat olenevalt pinnakatte paksusest). Kvaliteetne eterniiditootja annab oma tootele kuni 30aastase garantii.

Ideaalne lahendus katuse renoveerimisel

Eterniit on hingav materjal ja tänu sellele ei pea liigselt muretsema katuse aluskatte pärast. Seepärast kasutatakse eterniiti meelsasti ka renoveerimisel. Kui plekk-katus vajab väga täpselt looditud roovi ning aluskihti ja kivikatuse puhul on tarvis tugevat aluspinda ning täpset sarikavahet, siis eterniidi puhul ei pea hästi säilinud aluskonstruktsiooni puhul roovitust ümber tegema ega tugevdama: kui vana roovitus veel peab, siis pange aga uus plaat peale. Oluline on vaid kasutada õigeid paigaldusvõtteid, jälgides pakendil antud juhtnööre või konsulteerides katusemüüjaga.

Sama lihtne kui terve katuse paigaldus, on ka eterniitkatuse parandamine. Kui mõne plaadiga peaks midagi juhtuma, saab selle kerge vaevaga ise vahetada uue plaadi vastu. Isetegemise võimalus on suur pluss, mis on toonud kaasa tänapäevase eterniitkatuse populaarsuse tõusu. See on mõjutanud ka plaatide muutumist võrreldes 1990ndate lõpuga väiksemaks, et neid oleks võimalik üksinda tõsta ja paigaldada.

Eterniiti on saadaval mitmetes värvitoonides, millest standardvärvideks on tumepruun, hele- ja tumepunane, must ja naturaalne hall. Tänu tehases lõigatud nurkadele ja valmispuuritud aukudele on katuse katmine eterniitplaatidega kiire ning vigade tekkimise võimalus väike.

Kuigi ilmastik eterniidile liiga ei tee, tuleb siiski ka eterniitkatust nagu kõiki teisigi kord-kaks aastas üle vaadata: puhastada veerennid ja kontrollida läbiviigud, koristada lehepuru ja oksapraht korstna ümbruses ning tekkinud sammal vee ja harjaga katusekattelt maha lükata. Muud hooldust eterniitkatus ei vaja – Eesti päikest ja külmatsükleid arvestades on tegemist väga ilmastikukindla kattega.

Kuna eterniitplaatide valmistamisel kasutatakse sisuliselt vaid tsementi, vett ja tselluloosi, on tegemist loodussõbraliku materjaliga. Plaadid aitavad niiskust katuselt ja ruumidest eemaldada kahel viisil: difuussuse ja tuulutamisega. Kiudtsement muudab materjali hingavaks ning see laseb läbi seestpoolt tuleva veeauru, kuid ei lase läbi väljastpoolt tulevat vett. See tagab ruumide kuivuse ning hoiab ära liigsest niiskusest tuleva hallituse tekkimise ja bakterite paljunemise.

Kuigi kivikatuse või õhema plekk-katuse ruutmeetri hind võib esmapilgul tunduda eterniidist soodsam, tuleb eterniitkatuse hind koos puitmaterjali, lisatarvikute ja töö hinnaga soodsam. Näiteks Eesti keskmise 200 m² suuruse maja viilkatus koos servakatete, linnutõkete ning veerennidega maksab kuni 3500 eurot. Kui on tarvis välja vahetada vaid katusekate, on hinnaks 1500–2000 eurot. Katusekatte hinnale lisandub eeltööde ja soojustuse hind, ca 15 eurot/m².