Ehitus5ECO andis üle rekonstrueeritud Eesti Rahvusraamatukogu
Ehitus5ECO OÜ andis kokkulepitud tähtajal 1. septembril üle rekonstrueeritud Eesti Rahvusraamatukogu hoone Tõnismäel. Rekonstrueerimistööd kestsid 3,5 aastat, tööde tulemusel rekonstrueeriti 6 hoonekorpust ja 45 561m2 pinda.
Rekonstrueerimistöödel andis oma panuse lisaks Ehitus5ECO OÜ-le üle 100 alltöövõtja ja koostööpartneri. Hoonesse lisandus multifunktsionaalne tornisaal, Rahvusrarhiivi filmiarhiivi kino, uus kohvikuala ja palju muud. Olulise osa hoonest moodustavad hoidlapinnad
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Viimaste aaste hinnatõus ja ootamatused ehitustöödel on kergitanud rahvusraamatukogu renoveerimise maksumuse algul plaanitust kaks korda kallimaks, ehitajal riik aga asja selgitada ei luba.
Riigi Kinnisvara ASi juht Tarmo Leppoja lükkas ümber saates "Ruutmeetrite taga" Astlanda Ehituse omaniku Jaanus Otsa kriitika, et RKAS on hoidnud rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimistööde hinda ja tööde valmimisgraafikut saladuses.
Ehitusettevõte Ehitus5ECO OÜ on 15 tegevusaasta jooksul ehitanud ja rekonstrueerinud kümneid suuremaid ja väiksemaid hooneid, kuid kõige mastaapsemad on kindlasti käimasolevad Tallinna Linnateatri kvartali ja Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimised. Juhatuse esimees Margo Padar nendib, et viimased aastad on olnud küll pingelised, kuid ettevõtte juhtkond vaatab positiivselt tulevikku.
Merko Kodude kinnisvara arendusjuht Artur Keerov toob saates “Ruutmeetrite taga” näiteid, kuidas arendajad turu survel uusi elemente korteritele lisades hoiavad lõpphinda kontrolli all.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.