Varjendite rajamine ei ole eksperiment, vaid läbimõeldud investeering turvalisusesse
Varjendite rajamise eesmärk on kaitsta inimesi sõjalises kriisis, mitte täita järjekordset regulatiivset nõuet ega tekitada kinnisvaraarendajatele lisakohustusi, kirjutab Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Maria-Johanna Reinstein vastulauses artiklile, mille autorid on advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Marina Lapidus ja Virge Murak.
miks peab Maria-Johanna Reinstein juttu varjenditest eksitavalt paisutatud kuluhirmuks ning milliste arvutustega siseministeerium oma seisukohta põhjendab;
kuidas peaksid uutes hoonetes varjendid tegelikult toimima ja miks ei pea riik esimesi varjendiprojekte eksperimendiks.
Uued varjendinõuded sunnivad ehitus- ja kinnisvarasektorit kiiresti lahendama küsimusi, millele praegu selgeid vastuseid pole: kui palju varjendid tegelikult maksavad, kuidas neid projekteerida ja igapäevaselt kasutada ning kes vastutab selle eest, et need oleksid ohu korral töökorras.
Varjendite eelnõus on palju, mis meenutab Soome lahendust. Aga just see osa, kus Eesti proovib teha “veel paremini”, võib süsteemi ohtlikult kalliks ja raskesti rakendatavaks muuta, kirjutab Projekt kuubis OÜ peaarhitekt Katrin Männik.
Viimase kümnendi jooksul on koduostjate ootused selgelt muutunud, kuid igal mugavusel on oma jälg, kirjutab Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik ja selgitab, kuidas eluasemehinda mõjutavad ühelt poolt karmid turva- ja energiatõhususe nõuded ning teiselt poolt on luksus saanud kodusostja baasootuseks.
Kinnisvaraarendaja Peeter Raag on Tallinnas kortermaju arendanud juba üle 20 aasta. Tema käe all on valminud 11 kortermaja, millest 4 on rahastatud Omega Laenu abiga. Praegu puhub ta uut elu sisse Nõmmel Hiiu-Maleva 13 asuvale ajaloolisele Kapteni villale.