Esimesed varjendid ei tohiks kujuneda kalliteks eksperimentideks
Uued varjendinõuded sunnivad ehitus- ja kinnisvarasektorit kiiresti lahendama küsimusi, millele praegu selgeid vastuseid pole: kui palju varjendid tegelikult maksavad, kuidas neid projekteerida ja igapäevaselt kasutada ning kes vastutab selle eest, et need oleksid ohu korral töökorras.
Nõuete eesmärk on parandada inimeste kaitset, kuid nende tegelik mõju sõltub sellest, kuidas need praktilised probleemid lahendatakse, kirjutavad advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Marina Lapidus ja Virge Murak.
Uued varjendinõuded sunnivad ehitus- ja kinnisvarasektorit kiiresti lahendama küsimusi, millele praegu selgeid vastuseid pole: kui palju varjendid tegelikult maksavad, kuidas neid projekteerida ja igapäevaselt kasutada ning kes vastutab selle eest, et need oleksid ohu korral töökorras. Nõuete eesmärk on parandada inimeste kaitset, kuid nende tegelik mõju sõltub sellest, kuidas need praktilised probleemid lahendatakse.
Seotud lood
Varjendite eelnõus on palju, mis meenutab Soome lahendust. Aga just see osa, kus Eesti proovib teha “veel paremini”, võib süsteemi ohtlikult kalliks ja raskesti rakendatavaks muuta, kirjutab Projekt kuubis OÜ peaarhitekt Katrin Männik.
Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega seatakse nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade põhimõtetele. Eesmärgi järgi peaks 2034. aastaks olema varjumiskoht tagatud poolele Eesti elanikest.
Varjendi rajamise nõue jõustub 1. juulil 2026
Kui Soome on juba aastakümneid ehitanud varjumiskohti, olles oma elanikkonnakaitsega eeskujuks kogu Euroopale, siis Eestis jõudis varjendi rajamise kohustus seadusesse alles tänavu. Mis muutub hoonete omanike ja arendajate jaoks järgmise aasta juulist, selgitab vandeadvokaat Marina Lapidus advokaadibüroost RASK.
Eesti ettevõte Revonia paigaldas Leetu Kaunasesse 100-ruutmeetrise modulaarse kogukonna varjumiskoha. Ettevõtte teatel on tegemist esimese lahendusega mitmest kavandatavast üksusest, mida Leedu omavalitsused soovivad rajada tiheasustusega piirkondadesse.
Betoonkonstruktsioonide ühendusdetailide ja komposiittalade tootja Anstar avas Soomes Villähdes üle 2000 ruutmeetri suuruse tootmislaienduse. Ettevõtte ajaloo suurim investeering kolmekordistas tootmisvõimsuse enam kui 240 tonnini nädalas ning võimaldab toota veelgi pikemaid ja raskemaid A-BEAM® komposiittalasid.
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele