Everaus: ehitushinda paisutavad kulukad nõuded tehnikale ja ootused luksusele

Kinnisvaraturust on üle käinud korralik bosside lahkumislaine, mille tagant kumab omanike lootus noore ja ambitsioonikama juhiga lõpuks kasvuhoog sisse saada. Kinnisvarasektori ühes nurgas paistab aga kasumi teenimine endiselt lootusetu.

Mullu jõustunud tööstusheite seaduse muudatused on loonud Eesti tööstusettevõtetele ootamatu ja sisuliselt uutmoodi vastutusriski ning halbade juhuste kokku langemisel ähvardab ka 200 000 euro suurune väärteotrahv.

Riigikontrolli hinnangul ei pruugi 37 miljoni euro suurune Inseneriakadeemia aidata inseneride nappust püsivalt leevendada, kuna noorte reaalainete baas jääb juba põhikoolis nõrgaks. Audit heidab programmile ette ka seda, et riik käivitas lahenduse ilma piisavalt täpse teadmiseta, kui palju ja millise profiiliga insenere Eesti tegelikult vajab.

Inseneride keskmine töötasu kasvas aastaga 7,4%, mis on veidi enam kui Eesti keskmine. Samas on tasud ettevõteti erinevad, parimatel läheneb see 5000 eurole. Avaldame ka sektori 50 parimat palgamaksjat ja nende aastase kasvu.

Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.