Viimase kümnendi jooksul on koduostjate ootused selgelt muutunud, kuid igal mugavusel on oma jälg, kirjutab Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik ja selgitab, kuidas eluasemehinda mõjutavad ühelt poolt karmid turva- ja energiatõhususe nõuded ning teiselt poolt on luksus saanud kodusostja baasootuseks.

- Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik teeb uude eluasemesse analüütilise sissevaate.
- Foto: Maria Roosaare
Uue kodu hind ei ole arendaja suvaotsus, vaid tulemus, kus nähtavatele ruutmeetritele lisanduvad väärtusena karmistuvad turva- ja energiatõhususe nõuded ning meie endi üha kasvavad mugavusootused.
Varjend– maa-aluste korruste uus standard
Julgeolekuolukord on toonud kaasa muutuse kinnisvara planeerimises. Kui varem vaadati keldrikorrust kui kohta sõiduvahenditele või hooajatarvikutele, siis nüüd on tsiviilkaitse võimekus laual. Tugevdatud konstruktsioonid ja topeltfunktsionaalsusega maa-alused pinnad ei ole odav lahendus. Arendaja jaoks tähendab see nii keerukamat inseneeriat kui suuremat ehituskulu. Kliendi jaoks tähendab see aga hingerahu ja seda, et tulevikus kodu ostes maksame ka kindlustunde eest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvaraturust on üle käinud korralik bosside lahkumislaine, mille tagant kumab omanike lootus noore ja ambitsioonikama juhiga lõpuks kasvuhoog sisse saada. Kinnisvarasektori ühes nurgas paistab aga kasumi teenimine endiselt lootusetu.
4 soovitust ettevõtjale vaidluse vältimiseks selle üle, millal oleks tulnud riiki teavitada
Mullu jõustunud tööstusheite seaduse muudatused on loonud Eesti tööstusettevõtetele ootamatu ja sisuliselt uutmoodi vastutusriski ning halbade juhuste kokku langemisel ähvardab ka 200 000 euro suurune väärteotrahv.
“Oleme niigi selle haridusmaastiku ümberkorraldamisega hiljaks jäänud”
Riigikontrolli hinnangul ei pruugi 37 miljoni euro suurune Inseneriakadeemia aidata inseneride nappust püsivalt leevendada, kuna noorte reaalainete baas jääb juba põhikoolis nõrgaks. Audit heidab programmile ette ka seda, et riik käivitas lahenduse ilma piisavalt täpse teadmiseta, kui palju ja millise profiiliga insenere Eesti tegelikult vajab.
Inseneride keskmine töötasu kasvas aastaga 7,4%, mis on veidi enam kui Eesti keskmine. Samas on tasud ettevõteti erinevad, parimatel läheneb see 5000 eurole. Avaldame ka sektori 50 parimat palgamaksjat ja nende aastase kasvu.
Kui ettevõte vajab oma kontorile, ehitus- või tööstusobjektile turvalahendust, siis tavaliselt algab protsess üsna sarnaselt. Koostatakse lähteülesanne, küsitakse pakkumised mitmelt pakkujalt ning kõrvutatakse hindasid. Kui pakkumiste hinnad on enam-vähem sarnased, tundub valik lihtne. Valitakse pakkuja, kes mahub etteantud eelarvesse ja kelle lahendus näib piisav.