Kas täna projekteeritav kliimasüsteem vastab kolme aasta pärast ettenähtud nõuetele?
Euroopa Liidu F-gaaside regulatsioon muudab oluliselt kliimaseadmete turgu, sest aasta-aastalt piiratakse suurema kliimamõjuga külmaainete kasutamist. See tähendab, et tootjad ja projekteerijad peavad mõtlema juba täna, kuidas valitud süsteemi tulevikus arendada, kasutada ja hooldada.
Alates 1. jaanuarist 2026 ei tohi kliimaseadmete ja soojuspumpade hooldamisel või teenindamisel kasutada uut ehk varem kasutamata F-gaasi, mille globaalse soojenemise potentsiaal on vähemalt 2500.
Foto: Karolin Köster
F-gaaside kasutamise piiramise taga on nende suur kliimamõju. Kuigi fluoritud kasvuhoonegaasid moodustavad Eestis vaid kaks protsenti kasvuhoonegaaside heitest, on nende heide kasvanud ajal, mil teiste kasvuhoonegaaside heide on vähenenud. 2024. aasta 11. märtsil jõustunud määrusega (EL) 2024/573 soovitakse seda suundumust muuta ning edendada väiksema kliimamõjuga ja looduslike külmaainete kasutamist.
„Põhisuund on, et liigume madalama kliimamõjuga külmaainete suunas ja võimaluse korral alternatiivsete tehnoloogiate ehk looduslike külmaainete poole,” selgitas Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Kaidi Kiil Airwave OÜ septembri lõpus toimunud infopäeval. F-gaase kasutatakse peamiselt külmaainena või isoleeriva keskkonnana igapäevastes seadmetes nagu kodukülmikud, külmutus- ja kliimaseadmed, soojuspumbad, elektrijaotlad ning tulekustutussüsteemid. Eestis on F-gaaside suurimaks kasutusalaks külmutus- ja kliimaseadmed.
Määrus (EL) 2024/573 piirab HFC-de koguseid, mida võib Euroopa Liidu turule lasta, ning seab järjest rangemad nõuded ka neid aineid sisaldavatele uutele seadmetele. Eesmärk on 2050. aastaks vältida F-gaaside heidet täiendavalt 310 miljoni tonni CO₂-ekvivalendi ulatuses, mis on umbes Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade aastased heitkogused kokku. Samas ei tähenda see Kiili sõnul, et kasutusel olevad soojuspumbad või kliimaseadmed tervikuna keelustataks. „Turule laskmise keelud puudutavad uusi seadmeid ega mõjuta olemasolevaid. Määrus ütleb, et alates konkreetsest kuupäevast ei tohi Euroopa Liidu turule enam lasta teatud globaalse soojenemise potentsiaaliga külmaainet sisaldavaid seadmeid. Seega toimub järk-järguline tehnoloogiavahetus.” Seadme puhul on otsustav selle ELi turule laskmise kuupäev: enne keeldu turule lastud seadmeid võib edasi müüa, paigaldada ja hooldada (Daikin ECPEN26-605).
Olemasolevate seadmete puhul tuleb aga arvestada külmaainele kehtivate hoolduspiirangutega. Alates 1. jaanuarist 2026 ei tohi kliimaseadmete ja soojuspumpade hooldamisel või teenindamisel kasutada uut ehk varem kasutamata F-gaasi, mille globaalse soojenemise potentsiaal (GWP) on vähemalt 2500. Ringlussevõetud või taasväärtustatud külmaainet võib nende seadmete hooldamisel kasutada määruses sätestatud tingimustel kuni 1. jaanuarini 2032. R410A ja R32 GWP on alla 2500, mistõttu see konkreetne hoolduspiirang neid ei hõlma.
Seetõttu muutub järjest olulisemaks olemasoleva külmaaine kokku kogumine ja uuesti kasutusse suunamine. Taaskasutamiseks tuleb aine nõuetekohaselt koguda ning vajaduse korral puhastada või taasväärtustada, et seda saaks uuesti seadmetes kasutada. Eestis pakub selleks võimalusi Eesti Keskkonnauuringute Keskuse käitluskeskus Suur-Sõjamäel. „Kui tehnikud koguvad aine õigesti kokku ja suunavad tagasi kasutusse, saavad olemasolevad seadmed kauem töötada, sest uue aine kvoot jääb järjest väiksemaks,” rõhutas Kiil. Külmaainete tehnoloogia muutumine esitab uusi nõudmisi ka seadmete paigaldajatele ja hooldajatele, kes peavad õppima tundma uute ainete omadusi, ohutusnõudeid ja sobivaid töövõtteid.
Külmaaine valik mõjutab kogu süsteemi
Kütte-, ventilatsiooni- ning kliimaseadmete eksperdi Airwave OÜ tehniliste lahenduste juhi Imre Hõraku sõnul on see küsimus eriti oluline 2026.–2028. aastal projekteeritavate hoonete puhul, mille ehituse või seadmete hankeni võib kuluda mitu aastat. „Täna projekteeritud hoone võib reaalselt ehitusse jõuda alles 1-2 aasta pärast ning seadmete tellimine võib jääda juba 2029. aastasse. Siis tekib väga praktiline küsimus: kas projekteeritud süsteemi on sel hetkel üldse võimalik tervikuna tarnida ja ehitada või tuleb projekt vahepeal ümber teha? Oluline on mõista, et külmaaine ei ole detail, mida saab hiljem lihtsalt välja vahetada teise külmaaine vastu. Kogu süsteem alates seadmetest ja torustikust kuni juhtimiseni on ehitatud konkreetse külmaaine tehnilisi parameetreid arvesse võttes.”
Kiili ja Hõraku sõnul on küsimus selles, kuidas teha täna valik, mis oleks mõistlik ka siis, kui hoone jõuab ehitusse mitu aastat hiljem.
Alates 2027. aastast tohib kuni 12 kW õhk-vesi split-soojuspumpades ja alates 2029. aastast kuni 12 kW õhk-õhk split-seadmetes kasutada ainult külmaainet, mille GWP on alla 150 (Daikin ECPEN26-605). Üle 12 kW split-kliimaseadmetele ja -soojuspumpadele, sealhulgas VRV-süsteemidele, kehtib alates 1. jaanuarist 2029 nõue, et ELi turule lastava seadme külmaaine GWP peab olema alla 750. Täna laialt kasutatav R410A (GWP 2087,5) seda nõuet ei täida, R32 (GWP 675) täidab. Alates 1. jaanuarist 2033 rakendub üle 12 kW split-süsteemidele üldjuhul GWP alla 150 nõue, millele ka külmaaine R32 ei vasta. Samas on määruses toodud selle tähtaja jõustumine jäetud veidi lahtiseks, kuna 2030. aastal hinnatakse piirangud ja nende jõustumine uuesti üle. Võib juhtuda, et R32 piirangute alguse tähtaega lükatakse edasigi tulenevalt kogu turu olukorrast ning alternatiivide majanduslik-tehnilisest tasuvusest.
Mis saab olemasolevatest R410A süsteemidest?
Olemasolevaid R410A kliimaseadmeid ja soojuspumpasid ei pea välja vahetama: neid võib kasutada ja hooldada kogu nende eluea jooksul. Daikin kinnitab, et tagab oma seadmetele varuosad, remondiks vajaliku külmaaine ja tehnilise toe kuni nende eluea lõpuni. Ka siseseadmeid võib olemasoleva süsteemi remondiks turule lasta pärast keelu jõustumist, kui see ei suurenda süsteemi võimsust, külmaaine kogust ega kasutatava külmaaine GWP-d.
Kui vana süsteem on siiski vaja välja vahetada, ei tähenda see alati kogu torustiku uuendamist. Daikin tutvustas hiljuti VRV 5 S-seeria asendustehnoloogiat (Replacement Technology), millega saab R410A mini-VRV/VRF süsteemi asendada R32 süsteemiga nii, et olemasolevad külmaainetorud, juhtmestik ja kondensaaditorud saab sobivuse kontrolli järel alles jätta – alati vahetatakse välisseade, siseseadmete vahetus on valikuline. Daikini andmetel kulub paigaldusele nii kuni 22% vähem aega ja energiakulu on tootja võrdluses kuni 16% väiksem.
Kliimaseadmete valik mõjutab hoone keskkonnahinnangut
F-gaaside teema ei piirdu üksnes külmaainete kasutamise ja nende keskkonnamõju vähendamisega, vaid on seotud ka hoonete energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse hindamisega, näiteks rahvusvahelise LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) rohesertifikaadiga. Sertifikaadi saavutamiseks peab hoone täitma kohustuslikud eeltingimused ning koguma punkte erinevate kriteeriumide alusel. Tehnosüsteemidel, sealhulgas jahutuslahendustel, on oluline roll soovitud taseme saavutamisel.
„LEEDi puhul on osa nõuetest kohustuslikud eeltingimused, teised nõuded mõjutavad saavutatavat sertifitseerimistaset. Kõrgema taseme poole liikudes muutub oluliseks erinevate lahenduste terviklik hindamine,” selgitas hoonete energiamonitooringu ja -juhtimise platvormi LynxPower juht Indrek Raide. Tema sõnul tuleb sertifikaadi taotlemisel hinnata lisaks energiatõhususele ka jahutusseadmetes kasutatavaid külmaaineid ja nende kliimamõju. Lisaks võivad LEEDi puhul arvesse minna köögi- ja basseinitehnoloogia ning kaugjahutus. Sertifikaadi taotlemine ei tähenda, et hoonesse tuleb valida tingimata kõige kallimad tehnilised lahendused. Oluline on leida seadmed, mis täidavad nõuded, parandavad hoone tõhusust ja aitavad saavutada soovitud sertifitseerimistaseme.
F-gaasidega seostub LEED eelkõige külmaainete kliimamõju kaudu. Kuna kliimaseadmetes kasutatavad külmaained erinevad oma globaalse soojenemise potentsiaali ehk GWP poolest, tuleb arvestada ka külmaaine tüübi ja kogusega ning asjakohaste hindamiskriteeriumide puhul külmaaine võimaliku lekkimise mõjuga seadme kasutusea jooksul. „Mida väiksema külmaainekoguse juures saavutatakse suurem jahutusvõimsus, seda parem on tulemus,“ selgitas Raide. „See tähendab, et kliimaseadme valikul ei määra tulemust ainult külmaaine nimetus. Tähtis on ka see, kui palju külmaainet seade vajab ja kui tõhusalt see jahutust toodab. Samas sõltub konkreetne tulemus LEEDi vastava versiooni metoodikast ja kohaldatavatest nõuetest.”
Ta toob välja olukorra, kus üks seade võib LEEDi külmaainetega seotud kriteeriumi piirmäära ületada, kuid hoone teiste seadmete tulemused mõjutavad kogu hoone arvestuslikku tulemust. „Seetõttu ei saa ühe seadme põhjal alati otsustada, kas hoone vastab konkreetsele kriteeriumile. Andmeid tasub hakata küsima juba lepingute sõlmimisel ja projekteerimise käigus, et hiljem ei tekiks olukorda, kus vajalikku arvutust ei ole võimalik teha.“
Selline lähenemine eeldab koostööd projekteerijate, seadmete tarnijate, jahutusteenuse pakkujate ja hoone haldajate vahel. Kui külmaainete tüübi, koguse ja muude vajalike näitajate kohta on info kohe olemas, on lihtsam hinnata erinevate lahenduste sobivust ning vältida hilisemat lisatööd.
Näiteks Daikini VRV 5 tootelehtedel on iga välisseadme külmaaine kogus toodud nii kilogrammides kui ka CO₂-ekvivalendi tonnides (8 HP välisosal RXYA8A 9,0 kg ehk 6,08 t CO₂-ekv). Daikini sõnul võib R32 madalam GWP aidata täita BREEAMi ja LEEDi hindamiskriteeriume ning VRV 5 kohta on saadaval ka toote keskkonnadeklaratsioon (EPD), mis kirjeldab seadme keskkonnamõju kogu elutsükli jooksul. LEED-arvutuseks saab lähteandmeid Daikini tootelehtedelt, kuid arvestada tuleb ka paigaldamisel lisatava külmaaine ja projekti teiste andmetega (Daikin ECPEN25-233, ECPEN25-213).
Tuleviku kliimaseade algab tänasest valikust
Kliimaseadet valides ei tasu lähtuda ainult hinnast – eelistada tuleb lahendust, mille külmaaine, energiatõhusus ja ohutus on tasakaalus ning mille keskkonnamõju ja kulud püsivad väikesed kogu seadme eluea jooksul. Tehes teadliku valiku juba täna, vähenevad nii keskkonnajalajälg kui ka tulevased kulud.
Näiteks Daikini VRV-süsteemides on R410A asendunud R32-ga (VRV 5). R32 GWP on 675 ehk umbes kolmandik R410A omast (2087,5) ning tänu paremale soojusülekandele vajab süsteem vähem külmaainet. Daikini andmetel väheneb nii süsteemi võimalik otsene kliimamõju CO₂-ekvivalendis kuni 71%. R32 on madala süttivusega A2L-klassi külmaaine, mistõttu tuleb projekteerimisel arvestada tootestandardi IEC 60335-2-40 nõuetega külmaaine võimaliku kontsentratsiooni kohta ruumis. VRV 5 puhul aitab neid täita Shîrudo tehnoloogia: vajalikud ohutusmeetmed on tehases integreeritud ja kolmanda osapoole poolt sertifitseeritud. Igas siseseadmes on lekkeandur, lekke korral annab Madoka pult heli- ja valgushäire ning rakenduvad mudelist ja lekke asukohast sõltuvad ohutusmeetmed, näiteks lekkinud haru sulgeventiilide sulgemine.
Teiste harude töö jätkumine sõltub süsteemi lahendusest ja lekke asukohast. Daikini sõnul laiendab Shîrudo tehnoloogia VRV 5 paigaldusvõimalusi, kuid iga ruumi sobivus tuleb kontrollida ning vajaduse korral ette näha lisameetmed. Ka külmamasinate turg liigub madalama GWP suunas: üle 12 kW statsionaarsetele külmamasinatele kehtib nõue GWP alla 750 juba alates 2027. aastast, kuni 12 kW külmamasinatele aga GWP alla 150 (mõlemal juhul on ette nähtud ohutusnõuetest tulenevad erandid). Daikini külmamasinate külmaainevalikus on R32 kõrval näiteks R-513A, R-454C, R-1234ze, R-290 ja R-717.
„Oluline on, et süsteem oleks algusest peale projekteeritud vastavalt kehtivatele ohutusnõuetele ning tehnoloogia toetaks nende nõuete täitmist,“ ütles Hõrak. „Vaadelda tuleb lahendust tervikuna. Kui projekteerimise, ehituse ja seadmete tarnimise vahele jääb mitu aastat, ei tohiks otsus põhineda ainult sellel, mida saab täna paigaldada. Tuleb hinnata regulatiivset arengut, energiatõhusust, hooldatavust ja seda, kas valitud tehnoloogia on hoone kasutusea jooksul mõistlikult hallatav.”
Eskiisifaasis saab lahendusi suures osas veel muuta, kuid hiljem valdavalt ainult parandada. Rumalaid küsimusi Hõraku sõnul ei ole, seega pigem küsida kaks korda, kui joonistada kaks korda.
Miks R32 VRV on parem kui R410A VRV?
GWP 675 vs 2088 ehk kolm korda väiksem GWP külmaainel
Kuni 10% vähem külmaainet ja kuni 71% väiksem võimalik otsene CO₂-ekv mõju
Kuni 12% kõrgem efektiivsus kui sarnastel R410A süsteemidel (VRV 5 S-seeria)
Ühekomponendiline külmaaine – lihtne kokku koguda ja taaskasutada
GWP alla 750 – vastab üle 12 kW split-süsteemide 2029. aasta turule laskmise piirile; alates 2033. aastast rakendub üldjuhul GWP alla 150 nõue
Shîrudo tehnoloogia – lekketuvastus, alarmid ja sulgeventiilid aitavad täita ohutusnõudeid; ruumi sobivus ja lisameetmete vajadus tuleb kontrollida
Protsendid on tootja mudelipõhised võrdlustulemused, mitte kõigi R32-süsteemide üldised näitajad.
Planeerid uut projekti? Airwave’i projektimeeskond aitab valida HVAC-lahenduse, mis vastab nõuetele ka homme.
Alumiiniumakna, motoriseeritud lükandukse ja klaasfassaadi ühendamisel määravad tulemuse sageli liitekohad. Lümico toodab alumiiniumaknaid, -uksi ja -fassaade ning lahendab projekte, kus on vaja erimõõte, individuaalseid sõlmi või erinevate süsteemide kooskasutust. Tallinna piirkonnas asuva tootmisega ettevõttel on üle 14 aasta kogemust, oma projekteerijad ja paigaldusmeeskonnad. Projektides kasutatakse Reynaersi, Aluprofi, Aluroni, Vitrocsa ja teiste tootjate süsteeme.