Kliimaseaduse teine tulemine: õhem seadus tõmbab sihi madalamale

Eesti uus energiatõhususe raamistik on oluline samm heitevabade hoonete suunas. Kui varasemalt keskenduti peamiselt energiatarbimise vähendamisele ja taastuvenergia kasutamisele, siis nüüd seatakse fookus ka kasutusaegsele kasvuhoonegaaside heitele.

Muutused puudutavad energiamärgiseid, arvutusmetoodikat, aga ka kütte- ja jahutuse seadeväärtuseid. Uuendused loovad täpsema pildi hoone energiavajadustest, kirjutas Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli.

Euroopas on materjalide tootmine justkui seisma jäänud ja meile paistab, et oleme rikkad ja edukad, las Hiina ja Aafrika toodavad, sõnas R-S Osa Service´i juhatuse liige Alar Saluste hiljuti toimunud Äripäeva ja Tööstusuudiste loodusressursside aastakonverentsil.

Kümne aastaga on kestlikkusteemadest saanud ehitussektoris normaalne äriosa. Ettevõtte jätkusuutlik tegevus peab olema sisuline ja siiras, sest rohepesu tuleb varem või hiljem välja, ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Lauri Tuulberg.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.