Kliimaseaduse teine tulemine: õhem seadus tõmbab sihi madalamale

Eesti uus energiatõhususe raamistik on oluline samm heitevabade hoonete suunas. Kui varasemalt keskenduti peamiselt energiatarbimise vähendamisele ja taastuvenergia kasutamisele, siis nüüd seatakse fookus ka kasutusaegsele kasvuhoonegaaside heitele.

Muutused puudutavad energiamärgiseid, arvutusmetoodikat, aga ka kütte- ja jahutuse seadeväärtuseid. Uuendused loovad täpsema pildi hoone energiavajadustest, kirjutas Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli.

Euroopas on materjalide tootmine justkui seisma jäänud ja meile paistab, et oleme rikkad ja edukad, las Hiina ja Aafrika toodavad, sõnas R-S Osa Service´i juhatuse liige Alar Saluste hiljuti toimunud Äripäeva ja Tööstusuudiste loodusressursside aastakonverentsil.

Kümne aastaga on kestlikkusteemadest saanud ehitussektoris normaalne äriosa. Ettevõtte jätkusuutlik tegevus peab olema sisuline ja siiras, sest rohepesu tuleb varem või hiljem välja, ütleb ehitusfirma Rand ja Tuulberg nõukogu liige Lauri Tuulberg.

Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.