Eesti hooned liiguvad heitevabade standardite suunas
Eesti uus energiatõhususe raamistik on oluline samm heitevabade hoonete suunas. Kui varasemalt keskenduti peamiselt energiatarbimise vähendamisele ja taastuvenergia kasutamisele, siis nüüd seatakse fookus ka kasutusaegsele kasvuhoonegaaside heitele.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.