Muutused puudutavad energiamärgiseid, arvutusmetoodikat, aga ka kütte- ja jahutuse seadeväärtuseid. Uuendused loovad täpsema pildi hoone energiavajadustest, kirjutas Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli.
Hetkel kehtivad energiamärgiseid ja nende kehtivust muutused ei mõjuta.
Foto: Andres Haabu
Uued kliimaandmed on aluseks täpsema hoone energiavajaduste arvutamisel. Kui seni kasutati hoonete energiamudelite koostamisel aastate 1970–2000 keskmisi ilmastikuandmeid, siis alates 1. juunist arvestatakse kliimaandmetega perioodist 1990–2020. Ühtlasi kaasajastatakse normaalaasta kraadpäevade andmestikku. Kliimaandmetest nähtub otseselt, et meie kliima on muutunud – kuumalained on sagenenud ja keskmised temperatuurid tõusnud.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.