Muutused puudutavad energiamärgiseid, arvutusmetoodikat, aga ka kütte- ja jahutuse seadeväärtuseid. Uuendused loovad täpsema pildi hoone energiavajadustest, kirjutas Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht Hannamary Seli.
Hetkel kehtivad energiamärgiseid ja nende kehtivust muutused ei mõjuta.
Foto: Andres Haabu
Uued kliimaandmed on aluseks täpsema hoone energiavajaduste arvutamisel. Kui seni kasutati hoonete energiamudelite koostamisel aastate 1970–2000 keskmisi ilmastikuandmeid, siis alates 1. juunist arvestatakse kliimaandmetega perioodist 1990–2020. Ühtlasi kaasajastatakse normaalaasta kraadpäevade andmestikku. Kliimaandmetest nähtub otseselt, et meie kliima on muutunud – kuumalained on sagenenud ja keskmised temperatuurid tõusnud.
Taristuehituses on üks viga, mis maksab rohkem kui kõik teised kokku – probleemidega tegeletakse liiga hilja. Sageli alles siis, kui tee on juba lagunenud ja remont on vältimatu. Põhjus ei peitu enamasti nähtavas pealiskihis, vaid sügavamal: aluspinnases.