Uus Rail Balticu Pärnumaa trassi keskkonnamõju aruanne kiideti heaks
Riigikohus oli tühistanud 2020. aastal trassi lõikudes, kus polnud piisavalt hinnatud kaasnevaid mõjusid. Nüüd sai uus planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kliimaministri heakskiidu.
Rail Balticu raudtee ehitus Tagadi viadukti juures.
Foto: Liis Treimann
Riigikohus tühistas Rail Balticu Pärnumaa trassi 2020. aastal osaliselt lõikudes, kus polnud piisavalt hinnatud kaasnevaid mõjusid trassi kõrvale jäävale Luitemaa linnualale. Tänaseks on mõjud uuesti üle hinnatud ning trassi koridori asukohta varasema võrreldes mõnevõrra muudetud.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis erinevatele osapooltele arvamuse küsimiseks Rail Balticu planeeringu koos Natura ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega ning Natura hüvitusmeetmete kavaga. Juuli alguses tutvustatakse planeeringulahendust kõigile huvilistele.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistas Rail Baltica raudteetrassi lõigu „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande nõuetele vastavaks, mis viib lähemale trassilõigu ehitamise algusele.
Rail Balticu Eesti põhitrassi ligi miljardi euro suuruse alliansshanke esimeses voorust pääsesid edasi neli rahvusvahelist konsortsiumi ja üks kodumaine konsortsium.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta kandvuse, veepidavuse või stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas laialdaselt kasutatavaks pinnase parenduse meetodiks on jugainjekteerimine (ing keeles Soilcrete® või jet-grouting). See tehnoloogia võimaldab pinnasesse rajada erineva kuju ja suurusega tsementeerunud sambaid ilma ulatuslike väljakaevamisteta ja seda ka kitsastes tingimustes.