Rail Baltic on suur projekt. Fotol ehitustööd Tallinnas.
Foto: Andras Kralla
Kahtlus seisneb selles, kas Rail Baltica ehitamise eest vastutavad ametnikud võtsid vastu otsuseid, mis võisid tuua suurt kahju riigieelarvele. Need otsused puudutavad näiteks Riia raudteesilla ehituslepingut ja keskvaksali ehitust.
Rail Balticu Eesti põhitrassi ligi miljardi euro suuruse alliansshanke esimeses voorust pääsesid edasi neli rahvusvahelist konsortsiumi ja üks kodumaine konsortsium.
Infortari kontserni ettevõte INF Infra OÜ ja Rail Baltic Estonia allkirjastasid lepingu Rail Baltica põhitrassi ehitamiseks Kangru–Saku lõigul. INF Infra juhatuse liige Robert Sinikas märkis, et raudteetrassi rajamine läbi Männiku raba saab olema suureks väljakutseks.
1. novembril liitus Rail Baltic Estonia juhatusega tehnilise juhi ametis Lauri Ulm, kelle laialdane kogemus taastuvenergia ja suurte infrastruktuuriprojektide alal ulatub Soomest Poolani.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?