Mäo ristmiku vigadeparandus läheb maksma 1,2 miljonit

Sel nädalal on kulutulena liikvele läinud info justkui oleks Transpordiamet 12. novembri südaööl varistatud Kanama viadukti remontimiseks alles äsja kulutanud mitukümmend miljonit eurot. Ameti teatel ei vasta see väide aga mitte kuskilt otsast tõele.

Tänavune Taristuehituse TOP ilmus lootusrikkamate toonidega kui aasta tagasi, seda ka varasemalt tagasilööke kogenud teedeehitajate meeleolus. Kuigi elektri- ja gaasitaristute ehitajad olukorra üle ei kurda, on üks mure kõigil ühine - häid töötajaid endiselt napib.

Riigiteede hooldamiseks ette nähtud raha on juba sel aastal kärbitud ning järgmiste aastate riigieelarve strateegias väheneb see summa Transpordiameti andmetel veelgi. Mainitud dokumendis on muuhulgas kirjas, et teede korrashoiukulude vähendamine võib kaasa tuua vajaduse teede seisundi nõuete alandamiseks.

Eestis valmivad esimesed maanteede lõigud, mis arvestavad kliimamõjude negatiivsete mõjudega nagu üleujutused, ekstreemsed temperatuurid või tormid.

Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.