Kuigi Maru Betoonitöödele annavad Eestis praegu palju tööd nii Rail Baltica kui ka suured hooneprojektid, ei plaani ettevõte Soome turult taanduda, sest seal on näha selgeid kasvumärke, mis lubavad hajutada riske, rääkis Maru Betoonitööde juht Taavi Varb.

- Maru Betoonitööde juht Taavi Varb. Foto: Andres Laanem.
Taavi Varb rääkis saates “Eetris on ehitusuudised”, et Soome on ka suuremate objektide turg taas liikuma hakanud. ”Kui paaril varasemal aastal oli uusi lepinguid raske saada, siis nüüd jõuab ettevõtteni järjest projekte, mille puhul tellijad kinnitavad, et ehitusega tõepoolest alustatakse,“ kinnista ta.
Varb nendis, et kui 20 aastat tagasi võis olla Eesti ja Soome palgavahe isegi kahekordne, siis praegu võib see olla paarkümmend protsenti ning tubli töödejuhataja saab Eestis juba Soomega võrreldavat palka. Siiski hoiavad Soomes eelkõige sealsed objektid ja äriline kaalutlus. „Me tahame ehitada ikkagi maamärke, milleks Eestis võimalus puudub,“ märkis Varb.
Teine põhjus on riskide hajutamine: kui ühel turul ehitusmahud vähenevad, võib teisel samal ajal tööd rohkem olla, eriti kui Eestis paari aasta pärast Rail Baltica ehitus läbi saab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maru Betoonitööd keskendub seal eelkõige suurematele ja keerukamatele objektidele. Ettevõte on teinud seal muu hulgas töid Helsingi olümpiastaadionil ja metroojaamades – selliseid objekte Eestis lihtsalt ei ehitata.
Saates räägib Varb veel sellest, miks kasvav käive ei tähenda ehitajale tingimata suuremat kasumit, millised riskid on Rail Baltica ehitusel kõige valusamad ning miks võiks Eesti betoonitööde ettevõtete järgmiseks sammuks saada oskusteabe eksport.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aastal kasvas ehitussektori koondkäive 2024. aastaga võrreldes 3,6%. Sektori koondkasum pöördus aga langusesse ja kahanes lausa 34%. Kuna tulemused on siiski erinevad, siis toome esile ka 100 suurima käibega ehitusfirmat ja nende kasumi kasvu või kahanemise.
Rail Baltic tõi Eesti taristuehituse langusest välja. Nüüd sõltub kogu sektori käekäik sellest, kuidas see suurprojekt edeneb.
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Pea kõik suuremad ehituse peatöövõtjad kaotasid mullu kasumit, mõned ka müügitulu. Iraani sõjast tulenev hinnatõus ei anna tänavugi hõlpu, kuid ehitajate sõnul tööd juba jagub ja tulevik paistab helgem.
Tundub, et ehitushanked võidab tihti ettevõte, kes unustab mõne töö sisse planeerida, sest pakutud hinnad tunduvad müstilised, ütleb Lõuna-Eesti ehitusettevõtte JanEhitus juht Janek Troska, miks allhanketöid võimalusel välditakse.
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis