Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,7%. Statistikaametile jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele.
Kuigi ehitussektori kindlustunne ei näita veel selgeid paranemise märke, ei ole see enam madalamale langenud. Kindlustunde põhi jäi eelmise aasta sügisesse ja see on pöördumas paremuse poole.
Eesti ehitusturu väljavaade liiga roosiline ei ole. Eelnevate mahtude taastumiseni läheb aega, sest tegu on vaid tsüklilise fenomeniga, mida lisaks on mõjutamas rohelise ülemineku trendid. Ettevõtetel on suur väljakutse leida viise, kuidas ehitust taas odavamaks teha.
Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis 5% vähem kui aasta tagasi, kohaliku turu maht kahanes 6%. Hoonete ehitus on kahanenud üle kahe aasta järjest.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.