Eesti majanduslangust vedas ehitus

Kuigi ehitussektori kindlustunne ei näita veel selgeid paranemise märke, ei ole see enam madalamale langenud. Kindlustunde põhi jäi eelmise aasta sügisesse ja see on pöördumas paremuse poole.

Eesti ehitusturu väljavaade liiga roosiline ei ole. Eelnevate mahtude taastumiseni läheb aega, sest tegu on vaid tsüklilise fenomeniga, mida lisaks on mõjutamas rohelise ülemineku trendid. Ettevõtetel on suur väljakutse leida viise, kuidas ehitust taas odavamaks teha.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid kolmandas kvartalis 5% vähem kui aasta tagasi, kohaliku turu maht kahanes 6%. Hoonete ehitus on kahanenud üle kahe aasta järjest.

Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.