Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2026. aasta esimeses kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 2% ja eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,5%. Ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis enim töötajate palgatõus.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutasid esimeses kvartalis ehitushinnaindeksi tõusu võrreldes eelneva kvartaliga enim taas kasvama hakanud töötajate palgakulud, aga ka ehitusmaterjalide hinnatõus, mis andsid mahuliselt kogu indeksi tõusust kokku 89%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuus kõnekat graafikut annavad mõtteainet.
Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 1,4 protsenti - see ei peaks olema üllatav. Ent selle detailiti muutumine 5 aasta jooksul on kõnekas. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab ülevaate.
Kinnisvaraarendajate hinnangul ei teki hinnasurve ainult ehitusmaterjalidest või tööjõukuludest. Väga suur osa hinnast kujuneb ajalisest faktorist ehk sellest, kui kaua kestab arendus planeeringust ehituseni, kuid samuti osadest arendajatest, kes väärindavad pigem endi kinnistuid “pensionifondi” loomise eesmärgil, selgus Swedbanki kinnisvarahommikul.
Äsja Tallinna südalinnas valminud Arteri kvartalis on põrandapinda vähem, kui võinuks. Kallima lahenduse pealt loodab Kapitel pikaaegse omanikuna hiljem kasu lõigata.
Ehitussektor on uue aasta eel ootusärevil, kuid sugugi kõik ei usu vaikset rõõmusosinat, et turg hakkab taas elavnema. Küll aga nõustuvad ettevõtjad, et tulemusi lörtsivad kaks teravat probleemi.
Eestis projekteeritakse üha mahukamaid objekte, kus üks viga võib maksta miljoneid eurosid. Sellistes mastaapides nagu Rail Baltica, pole eksimisruumi ning seepärast usaldatakse Tekla Structuresi ülitäpset modelleerimist ja Trimble Connecti ühist inforuumi. See on ainus viis tuua veatu digitaalne mudel reaalsesse maailma, säästes aega ja hoides ära kulukad ümberehitused.