Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2026. aasta esimeses kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 2% ja eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,5%. Ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis enim töötajate palgatõus.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutasid esimeses kvartalis ehitushinnaindeksi tõusu võrreldes eelneva kvartaliga enim taas kasvama hakanud töötajate palgakulud, aga ka ehitusmaterjalide hinnatõus, mis andsid mahuliselt kogu indeksi tõusust kokku 89%.
Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 1,4 protsenti - see ei peaks olema üllatav. Ent selle detailiti muutumine 5 aasta jooksul on kõnekas. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab ülevaate.
Kinnisvaraarendajate hinnangul ei teki hinnasurve ainult ehitusmaterjalidest või tööjõukuludest. Väga suur osa hinnast kujuneb ajalisest faktorist ehk sellest, kui kaua kestab arendus planeeringust ehituseni, kuid samuti osadest arendajatest, kes väärindavad pigem endi kinnistuid “pensionifondi” loomise eesmärgil, selgus Swedbanki kinnisvarahommikul.
Äsja Tallinna südalinnas valminud Arteri kvartalis on põrandapinda vähem, kui võinuks. Kallima lahenduse pealt loodab Kapitel pikaaegse omanikuna hiljem kasu lõigata.
Ehitussektor on uue aasta eel ootusärevil, kuid sugugi kõik ei usu vaikset rõõmusosinat, et turg hakkab taas elavnema. Küll aga nõustuvad ettevõtjad, et tulemusi lörtsivad kaks teravat probleemi.
Tööstus- ja logistikasektoris mõõdetakse edu sageli kiiruse ja efektiivsusega, kuid nende taga on ka detailid, millele kahjuks liiga harva mõeldakse. Märkama hakatakse neid alles siis, kui need ühel hetkel enam ei tööta. Üks katkine uks või tõrkuv laadimissüsteem võib aga peatada terve töövoo, tuues kaasa ajakulu ja korraliku rahalise kahju.