Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2026. aasta esimeses kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 2% ja eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,5%. Ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis enim töötajate palgatõus.
Ehitushinnaindeks kasvas aastaga 1,4 protsenti - see ei peaks olema üllatav. Ent selle detailiti muutumine 5 aasta jooksul on kõnekas. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab ülevaate.
Kinnisvaraarendajate hinnangul ei teki hinnasurve ainult ehitusmaterjalidest või tööjõukuludest. Väga suur osa hinnast kujuneb ajalisest faktorist ehk sellest, kui kaua kestab arendus planeeringust ehituseni, kuid samuti osadest arendajatest, kes väärindavad pigem endi kinnistuid “pensionifondi” loomise eesmärgil, selgus Swedbanki kinnisvarahommikul.
Äsja Tallinna südalinnas valminud Arteri kvartalis on põrandapinda vähem, kui võinuks. Kallima lahenduse pealt loodab Kapitel pikaaegse omanikuna hiljem kasu lõigata.
Ehitussektor on uue aasta eel ootusärevil, kuid sugugi kõik ei usu vaikset rõõmusosinat, et turg hakkab taas elavnema. Küll aga nõustuvad ettevõtjad, et tulemusi lörtsivad kaks teravat probleemi.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.