Kadri-Ann Kertsmik: keskkonnasäästlik ehitus pole üksnes süsinikujalajälje hindamine
Ehitussektor on viimaste aastatega teinud läbi hüppelise arengu ning keskkonnasäästlikkus tõusnud prioriteediks. Kuid seejuures kipub ununema, et säästlikkus on enamat kui süsinikujalajälg, kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kadri-Ann Kertsmik.
“Jätkusuutlike hoonete arendamine eeldab eelkõige mõttemuutust tellijate poolelt. Tellijad, kes seavad eesmärgiks pikaajalised väärtused ja säästlikkuse, suudavad rajada hooneid, mis pakuvad pikaajalist terviklikku kasu,” kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Pilt on illustreeriv.
Foto: Andras Kralla
Keskkonnasäästlikkus on muutumas ehitussektori lahutamatuks osaks. Üle kogu Euroopa levivad suundumused hoonete rajamisel ja haldamisel on juurutanud kinnisvara- ja ehitussektorisse uued väärtused, mis peegelduvad igas uues arenduses või ka renoveerimisprojektis.
Erinevatest looduskividest on teede, platside ja terrasside sillutamiseks murtud ja lõigatud kive ning plaate juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on see kõige keskkonnasõbralikum, vastupidavaim ja kaunim lahendus koduaias ja linnaruumis.
GRK Eesti juht Tiit Roben räägib avameelses intervjuus, millised on Rail Balticu suure alliansshanke võidu põhjused, järgnevad sammud ja kriitilisemad kohtad, mis ehituse käigus ja lepingu täitmisel võivad ette tulla.