Kadri-Ann Kertsmik: keskkonnasäästlik ehitus pole üksnes süsinikujalajälje hindamine
Ehitussektor on viimaste aastatega teinud läbi hüppelise arengu ning keskkonnasäästlikkus tõusnud prioriteediks. Kuid seejuures kipub ununema, et säästlikkus on enamat kui süsinikujalajälg, kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht ja Tallinna Tehnikaülikooli nooremteadur Kadri-Ann Kertsmik.
“Jätkusuutlike hoonete arendamine eeldab eelkõige mõttemuutust tellijate poolelt. Tellijad, kes seavad eesmärgiks pikaajalised väärtused ja säästlikkuse, suudavad rajada hooneid, mis pakuvad pikaajalist terviklikku kasu,” kirjutab RKASi hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Pilt on illustreeriv.
Foto: Andras Kralla
Keskkonnasäästlikkus on muutumas ehitussektori lahutamatuks osaks. Üle kogu Euroopa levivad suundumused hoonete rajamisel ja haldamisel on juurutanud kinnisvara- ja ehitussektorisse uued väärtused, mis peegelduvad igas uues arenduses või ka renoveerimisprojektis.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.