Eesti teadlased arendavad jäätmevabu ehitusmaterjale

Ehituses on oht, et materjalide taaskasutus takerdub rangete nõuete taha ja lihtsam ning odavam on kasutada uusi materjale. Sellele probleemile võib olla lahendus on nii uues ELi määruses kui ka uut tüüpi projekteerimises, aga kusagilt tuleb lihtsalt pihta hakata, toovad spetsialistid kasulikke näiteid nii Eestist kui lähisriikidest.

Soomes algatatud uurimisprojekt on suunatud CO₂ emissioonide kahandamisele betoonivaldkonnas 50% võrra ehk kaks korda. Rohelisema betooni saavutamise kogemustest ja uurimistest rääkis Soome Aalto ülikooli professor Jouni Punkki.

Ehitusmaterjalide tootjad alustasid tänavust aastat lootusrikkamalt, kuid praeguseks on optimismi vähemaks jäänud, sest oodatud kasv jäi tulemata, olukord segane ja lähitulevikku keeruline ette näha.

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi „Aasta betoonehitis 2024”. Võistluse eesmärgiks on tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet ning kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule.

Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.