„Kui majas on selline probleem olemas, tuleb korteriühistul sellega ka tegelda, sest niisugune temperatuuritõus on juba inimesele ohtlik,“ tõdeb Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla. „Kliimamuutused ning sellega seotud kuumalained on tulnud Eestisse selleks, et jääda ja küllap kahetseb nii mõnegi korrusmaja ühistu oma kinnistul kasvanud suurte puude mahalõikamist,“ rääkis Jaadla.
Seotud lood
Renoveerimisturu osapooled ootavad juba kannatamatult järgmise rahastuvooru avanemist, kuid koos sellega on oodata Kliimaministeeriumilt ka uut määrust, mis toob kaasa mitu olulist muudatust, kuid mille praktikasse viimiseks ja osapooltele selgitamiseks jääb ootamatult vähe aega.
Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160-miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud 2024. aastal 50 suurima käibega ettevõtet ja nende teenitud kasum või kahjum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele