„Kui majas on selline probleem olemas, tuleb korteriühistul sellega ka tegelda, sest niisugune temperatuuritõus on juba inimesele ohtlik,“ tõdeb Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla. „Kliimamuutused ning sellega seotud kuumalained on tulnud Eestisse selleks, et jääda ja küllap kahetseb nii mõnegi korrusmaja ühistu oma kinnistul kasvanud suurte puude mahalõikamist,“ rääkis Jaadla.
Seotud lood
Renoveerimisturu osapooled ootavad juba kannatamatult järgmise rahastuvooru avanemist, kuid koos sellega on oodata Kliimaministeeriumilt ka uut määrust, mis toob kaasa mitu olulist muudatust, kuid mille praktikasse viimiseks ja osapooltele selgitamiseks jääb ootamatult vähe aega.
Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160-miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.
Kui ettevõte vajab oma kontorile, ehitus- või tööstusobjektile turvalahendust, siis tavaliselt algab protsess üsna sarnaselt. Koostatakse lähteülesanne, küsitakse pakkumised mitmelt pakkujalt ning kõrvutatakse hindasid. Kui pakkumiste hinnad on enam-vähem sarnased, tundub valik lihtne. Valitakse pakkuja, kes mahub etteantud eelarvesse ja kelle lahendus näib piisav.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele