Ehitust ootab ees tõsine väljakutse
Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160-miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo ja Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski rääkisid saates „Eetris on ehitusuudised“, et suur väljakutse on tagada järgmistel aastatel ühtlasem toetusraha pealevool, mis arvestaks nii korteriühistute kui ka ehitajate võimetega ning vähendada konkurentsi „nobedate näppude voorus“.
„Küsimus on ka selles, kas praeguste ehitushindade juures on ühistuste laenuvõimekus piisav, et praeguse 30se toetusprotsendiga tervikrenoveerimise välja vedada, sest majanduskeskkond on palju muutunud. Kui paljud ühistud on võimelised praegustes tingimustes tervikrenoveerimise läbi viima – sellele küsimusele ongi hetkel raske vastata,“ tunnistas Kurnitski.
„Oluline on võimendada enam uute tehnoloogiate kasutamist läbi tehaselise renoveerimise suurema toetusprotsendi, et vähendada tööjõu vajadust ehitusplatsidel ja teha suuremat mahtu tehastes. Kui sellega kaasneb ka tugev eksport, siis oleks see Eesti majandusele väga kasulik,“ lisas Jaanisoo.
Saates räägime ka kuidas lahendada probleeme ehitushangete korraldamisel, et ei tekiks rahastuse tagasinõudeid, sest siis ükski korteriühistu ei julgeks enam laenu võtta ja suurt projekti alustada. Ka on plaan uue määrusega viia hangete läbiviimine enam riigi kontrolli alla, et korteriühistu ei jääks keeruliste ja kallilt maksma minevate küsimustega üksi. Samuti plaanitakse võimaldada võtta hankesse mitu maja korraga ja tekitada mastaabiefekti, mis ka oleks ka suurematele ehitusfirmadele huvipakkuv.
Seotud lood
Renoveerimisturu osapooled ootavad juba kannatamatult järgmise rahastuvooru avanemist, kuid koos sellega on oodata Kliimaministeeriumilt ka uut määrust, mis toob kaasa mitu olulist muudatust, kuid mille praktikasse viimiseks ja osapooltele selgitamiseks jääb ootamatult vähe aega.
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele