Renoveerimisturu osapooled ootavad juba kannatamatult järgmise rahastuvooru avanemist, kuid koos sellega on oodata Kliimaministeeriumilt ka uut määrust, mis toob kaasa mitu olulist muudatust, kuid mille praktikasse viimiseks ja osapooltele selgitamiseks jääb ootamatult vähe aega.
Renoveerimise kõigi osapoolte - ühistute, ehitajate ja pankade poolt on juba aastaid tulnud kriitikat, et riigilt oodatakse kindlakäelisemat juhtimist, et renoveerimistoetus oleks kogu aeg saadaval, mitte nagu seni on läinud, et keegi ei tea, millal uus voor avatakse ja kui paljudele sellest jätkub. Mitmed ühistud on aastaid oodanud ja lõpuks väsinud süsteemi poolt ära, käega löönud või üritavad omal käel asju ajada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160-miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.
Kuigi oleme süsiniku jalajälje arvutamises Euroopa mahajäänute grupis, siis energiatõhususe nõuded on meil külma kliima regioonides kõige rangemad, väitis Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.
Riigikogu keskkonnakomisjon arutas hoonete renoveerimise kiirendamist naabruskonnapõhise ja tehaselise lähenemisega, et luua töökohti ja luua tingimused majanduskasvuks läbi keskkonna parandamisega seotud investeeringute. Enda hinnagu olukorrale andsid ka ehitusliitude ja ettevõtete esindajad.
Kliimaministeeriumi tellitud ärikinnisvara uuring tõi ühe kiire tasuvusajaga investeeringuna välja tehnosüsteemide uuendamise, mille tasuvusaeg on umbes 4,7 aastat, samas kui hoone piirdetarindite uuendamine on kallis ning tasub end ära alles aastate pärast.
Kandideerimise tähtaeg: 14.02.2025