Reeglid muutuvad käigult - riik hakkab korrastama renoveerimisturgu

Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160-miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.

Kuigi oleme süsiniku jalajälje arvutamises Euroopa mahajäänute grupis, siis energiatõhususe nõuded on meil külma kliima regioonides kõige rangemad, väitis Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas hoonete renoveerimise kiirendamist naabruskonnapõhise ja tehaselise lähenemisega, et luua töökohti ja luua tingimused majanduskasvuks läbi keskkonna parandamisega seotud investeeringute. Enda hinnagu olukorrale andsid ka ehitusliitude ja ettevõtete esindajad.

Kliimaministeeriumi tellitud ärikinnisvara uuring tõi ühe kiire tasuvusajaga investeeringuna välja tehnosüsteemide uuendamise, mille tasuvusaeg on umbes 4,7 aastat, samas kui hoone piirdetarindite uuendamine on kallis ning tasub end ära alles aastate pärast.

Kinnisvaraarendaja Peeter Raag on Tallinnas kortermaju arendanud juba üle 20 aasta. Tema käe all on valminud 11 kortermaja, millest 4 on rahastatud Omega Laenu abiga. Praegu puhub ta uut elu sisse Nõmmel Hiiu-Maleva 13 asuvale ajaloolisele Kapteni villale.