Reeglid muutuvad käigult - riik hakkab korrastama renoveerimisturgu

Kliimaeesmärkide täitmine esitab ehitussektorile väljakutse tõsta kümne aasta jooksul elamufondi energiatõhusust 16% võrra. Selle täitmiseks oodatakse pikisilmi uue 160-miljonilise korterelamute toetusvooru avanemist ja samuti plaanitakse suuremat toetust tehaselise renoveerimise tehnoloogia arendamiseks.

Kuigi oleme süsiniku jalajälje arvutamises Euroopa mahajäänute grupis, siis energiatõhususe nõuded on meil külma kliima regioonides kõige rangemad, väitis Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas hoonete renoveerimise kiirendamist naabruskonnapõhise ja tehaselise lähenemisega, et luua töökohti ja luua tingimused majanduskasvuks läbi keskkonna parandamisega seotud investeeringute. Enda hinnagu olukorrale andsid ka ehitusliitude ja ettevõtete esindajad.

Kliimaministeeriumi tellitud ärikinnisvara uuring tõi ühe kiire tasuvusajaga investeeringuna välja tehnosüsteemide uuendamise, mille tasuvusaeg on umbes 4,7 aastat, samas kui hoone piirdetarindite uuendamine on kallis ning tasub end ära alles aastate pärast.

Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.