Loodusmaja maa-aluses osas toimus mastaapne betoonivalu. Tööde käigus valati kahes jaos kokku 5200 m3 betooni, mis moodustab tulevase hoonete komplekti vundamendiplaadi. Mahult on tegemist Eesti ühe lähiaja suurima järjestikuse vundamendiplaadi valuga.
Arhitekt: Kavakava

Seotud lood

Uudised
  • 02.04.24, 15:29
Arhitektid: nääklus, kas kool ehitada puidust või betoonist, viib tupikusse
Meie riigigümnaasiumide ehitus on olnud edulugu ja palju olulisem sellest, kas ehitada betoonist või puidust, võiks olla rajatavate koolihoonete puhul see, et liigume paindlike arhitektuursete lahenduste ja kvaliteetselt ettevalmistatud hangete suunas, leiavad arhitektid.
Arvamused
  • 06.10.23, 09:09
Pärtel-Peeter Pere: Eesti majanduse päästerõngas on puidust
Riigi olulisim vastutsükliline investeering kasvu taastamiseks
Arutasime lõikuskuu keskel riigikogu keskkonnakomisjonis kliimaministri, arhitektide, puidusektori, ametnike, ettevõtjate ja Riigi Kinnisvaraga, kuidas saab riik kliimapoliitikaga kasvatada majandust ja ekspordivõimekust. Vastus on Loodusmaja, kirjutab riigikogu keskkonnakomisjoni liige Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Uudised
  • 12.04.24, 11:06
Einpaul: tellija peab materjalide taaskasutamist veel liialt kalliks
Materjalide taaskasutamine on tellija jaoks hea idee nii kaua, kuni ta peab hakkama tegema selle tõttu kompromisse hinnas või ehitusajas, rääkis Estkonsult projekteerija ja volitatud ehitusinseneri Jürgen Einpaul Targa Ehituse konverentsil ehitusmaterjalitootjate vestlusringis.
Uudised
  • 09.01.24, 19:09
Tarmo Pohlak: ehitustöö saamiseks võetakse üha suuremaid riske
Ehitusturul on konkurents märgatavalt suurenenud - pea igal hankel on üle kümne pakkuja ja töö saamise nimel võetakse suuri riske ja tehakse pakkumisi omahinna piirimail või isegi alla selle, rääkis Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak saates Eetris on ehitusuudised.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 06:00
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele