„Jätkame oma energiaportfelli mitmekesistamist ja toome uusi lahendusi ja megavatte turule – lisaks juba Eestis töötavatele päikese- ja rohegaasijaamadele alustame Lätis päikesejaamade ehitust, taastuvast energiast on päike enim prognoositav ja kogukonnas aktsepteeritav,“ märkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Margus Kaasik.
Täna alustas Räpina vallas, Ruusal tööd 10,5 megavati võimsusega päikesepark, mille aastane tootmise maht katab ära pea 3000 majapidamise elektrivajaduse. Päikesepargi avamine on esimene samm Kaamos Energy eesmärgi saavutamisel olla viie aasta pärast Eesti suurim päikeseenergia tootja.
Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises, märgitakse Arenguseire Keskuse koostatud lühiraportis “Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated”. Vesinikutehnoloogiast majanduslikku kasu saamise eelduseks on siseriikliku vesinikutaristu rajamine.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.