Eestil on tugev potentsiaal nii vesiniku tootmises ja vesinikutehnoloogia teadusarenduses kui ka tehnoloogia rakendamises, märgitakse Arenguseire Keskuse koostatud lühiraportis “Vesinikutehnoloogia hetkeseis ja väljavaated”. Vesinikutehnoloogiast majanduslikku kasu saamise eelduseks on siseriikliku vesinikutaristu rajamine.

- Uku Varblane
- Foto: Arno Mikkor
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane märgib, et vesinikutehnoloogial on lähimatel kümnenditel potentsiaal olla Euroopa transpordi ja energiamajanduse keskmes, kuid positiivse keskkonnamõju saavutamiseks tuleb tootmisel kasutada taastuvaid energiaallikaid. “Vesinikutehnoloogia ootab globaalset läbimurret vesiniku tootmises, sest hetkel toodetakse üle 95% vesinikust endiselt fossiilkütuseid kasutades, peamiselt metaanist. Selliselt toodetud vesinik soodustab globaalset soojenemist samal määral kui fossiilkütuste otsepõletamine,” ütles Varblane pressiteates.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.