Verston tõusis Eesti suurimaks teedehooldajaks, investeering tehnoloogiasse 8,3 miljonit eurot
Alates 1. oktoobrist hooldab järgmised viis aastat Pärnumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa riigiteid taristuettevõte Verston, kelle ülesandeks on nüüd Eesti suurima teehooldajana hoida korras ligi 39% riigile kuuluvatest maanteedest. Et pakkuda 6514 kilomeetril kvaliteetset lume- ja jäätõrjet ning vähendada teede hooldamisega tekkivat CO2 emissiooni, investeeris ettevõte uude keskkonnasäästlikku tehnikasse 8,3 miljonit eurot.
Kolme korrashoiupiirkonna uute lepingute kogumaksumus järgmiseks viieks aastaks on 37,4 miljonit eurot. Nii Tartumaa kui Lääne-Virumaa riigiteid hooldas Verston ka eelneval viiel aastal. Pärnumaa teede korrashoiu hanke võitis ettevõte ühispakkumises Lääne Teed OÜ-ga. Pärnumaal jääb Verstoni vastutusalasse 722, Tartumaal 1510 ja Lääne-Virumaal 1215 kilomeetrit riigiteid.
Seotud lood
Meie konkurentsivõime nurgakivi on viltu vajumas
Kuigi Eesti riik on jõukam ja elu Eestis on parem kui kunagi varem, siis kahjuks tuleb ka nentida, et Tallinnast Euroopa poole sõidame ikka mööda ohtlikku külateed, kirjutab ehitusettevõtte Verston rajaja Veiko Veskimäe.
Tänavu parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston juht Veiko Veskimäe tunnistas Pärnu Juhtimiskonverentsil, et saaks loomulikult teha loodust säästvaid tegevusi mingis osas ka ise, aga riigihangetes ei saa üks erafirma üksi revolutsiooni teha ja seejuures ka odavaima hinnaga konkureerida. Kui aga tulevad väärtuspõhised pakkumised, siis saab teedeehitus oluliselt suurema mõjuga keskkonnasäästu pakkuda
Tee-ehitusfirma Trev-2 Grupp läks kohtusse pikaajalise töötaja vastu, kes saatis paari nädala jooksul enne ettevõttest lahkumist ja konkurendi Verstoni juures tööle asumist oma isiklikule e-posti aadressile ärisaladusi sisaldavaid dokumente.
Taristusektor muretseb riigi plaanide pärast. “Kui riik nüüd paar aastat teedesse raha ei pane ja siis lubatakse panustada neli korda rohkem, siis nii see ei toimi," selgitas Verstoni finantsjuht Jarmo Liiver ning lisas, teede korrashoiule ei aita kahjuks kuidagi kaasa, kui kõik paar aastat kuskil tuuleparki või Rail Baltica raudteed ehitavad.
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.
Enimloetud
1
Vaata esinduslikku galeriid, millisena see sild valmis!
Viimased uudised
Vaata galeriid, mis seal toimus!
Vaata esinduslikku galeriid, millisena see sild valmis!
Üritused
Hetkel kuum
Sellest saab Eesti suurim puithoone. Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Uue tehase tootmismahuks kujuneb 500 000 kuupmeetrit aastas.
Viimasel majal võeti sarikapärg alla. Vaata galeriid, mis seal on ja mis toimus!
Vaata esinduslikku ja luksuslikku galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele