Koolid on läbi ja paljud noored alustavad uuel töökohal, paraku juhtub noortega keskmisest sagedamini ka tööõnnetusi. Üks suurima ohuga ala on ehitus, selgub tööinspektsiooni ja ERGO Kindlustuse andmetest.
Tööinspektsiooni statistika kohaselt registreeriti möödunud aastal 3442 tööõnnetust. Hinnanguliselt on tegelikult toimunud tööõnnetuste arv umbes 40% suurem. Surmaga lõppenud tööõnnetusi oli 15, mida on kahe võrra rohkem kui aasta varem.
Tööandjad teadvustavad veel liiga vähe, et raske õnnetus võib saada alguse lihtsast komistamisest ja tähelepanematusest. Tagantjärgi tarkusena oleks neist paljusid saanud ennetada põhjalikuma juhendamise ja kontrolliga.
Selle aasta lõpuks peab tuleohutusülevaatus olema tehtud tuhandetes suuremates hoonetes. Ekspertide sõnul on oluline võimalikult kiiresti ülevaatus kokku leppida, sest alles aasta lõpus reageerides ei pruugi suure töökoormuse tõttu jaguda spetsialiste.
Hiljuti leidis aset juhtum, kus külmast autost sooja kööki toodud montaaživahu balloon kiire temperatuurimuutuse tagajärjel plahvatas, rikkudes sedasi köögi sisustuse, tehnika ja viimistluse.
Vaidlused alltöövõtjatega tekivad ehituses sageli ja tihti sõltub nende lahendamise edukus sellest, kui korrektne on olnud osaliste asjaajamine lepingu täitmise käigus – kuidas on kokkulepped fikseeritud, sõnastatud ning kogutud tõendeid. Kuidas seda korrektselt teha, annab nõu advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat ja partner Siret Siilbek.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.