Ehituses põhjustab enim õnnetusi inimlik mugavus ja vähene nõudlikkus

Tööandjad teadvustavad veel liiga vähe, et raske õnnetus võib saada alguse lihtsast komistamisest ja tähelepanematusest. Tagantjärgi tarkusena oleks neist paljusid saanud ennetada põhjalikuma juhendamise ja kontrolliga.

Tööohutuse koolitaja, konsultant ja audiitor Tarmo Nakkurti hinnangul toimub liiga paljudes ettevõtetes tööohutus kahjuks veel paberil.

„See on juba Eestis nagu klassika - öeldakse, et meil on tööohutusega kõik korras - allkirjad on kõigilt võetud. Nii öeldakse kahjuks ka pärast õnnetust. Täidetakse paberid ära, koostatakse raport, aga kaugemale ulatuvaid järeldusi ning muudatusi töökorralduses ei tehta,“ ütleb Nakkurt.

Ettevõtete juhid ütlevad pärast tööõnnetust, et nende arust oli platsil ohutusega kõik korras, sest allkirjad olid kõigil olemas. Üks põhjus on selles, et Eestis on vastutus tööõnnetuse eest pandud paljuski tööandjale. Seetõttu nõutaks töötajatelt allkirju, kui ei selgitata inimestele reeglite sisu ehk miks seda kõike vaja on.

Tarmo Nakkurti sõnul peaks ettevõte tagama ehitusplatsil kindlasti korralikud piirded ja avakatted. Samuti tellima tellingute paigalduse väljaõppinud paigaldajatelt, kellel on ka kogemust nende ülespanekul.

"Tihti on põhilistel tööriistadel-seadmetel puudulikud kaitseseadmed. Kahjuks ei ole inimestel selge, miks nad peavad juhendeid järgima ja reegleid täitma ja seepärast nad teevad enda parima teadmise (loe: ettekujutuse) järgi, sest tihti jääb juhendamine pinnapealseks ja formaalseks," ütleb Nakkurt.

Teisalt peavad ka töötajad teadvustama, et nende kohtustus on täita ettenähtud reegleid ja leidma endas piisavalt südikust ning puuduvate oskuste või teadmiste korral tööandjalt selgitust ja juhendamist küsima. Aga enda kaitsmiseks peaks tööandja neid ka ise enam kontrollima ja nõudma. Muidu võib hiljem töötaja esitada nõude tööandja vastu, kui töövõimekaotus ei võimalda tööd teha, aga laenud ja liisingud vajavad maksmist.

Täna pööratakse vähe tähelepanu mürast ja vibratsioonist tekkivatele kahjustustele.

"Need on aga aeglaselt ligi hiilivad probleemid. Tööandja võib küll olla varunud (ja väljastanud) kõik vajalikud kaitsevahendid, aga töötaja leiab, et kõrvaklappe on ebamugav või ebavajalik kanda. Aastate pärast, kui ta jõuab kuulmislangusega arsti juurde ja tal diagnoositakse töövõimekaotus, on tagantjärgi väga keeruline kindlaks teha, millises ettevõttes töötamine seda põhjustas," hoiatab Nakkurt.

Lühidalt kokku võttes peavad nii tööandjad, kui töötajad saama tööohutuse sisust enam teadlikuks ja seda saab läbi pidevate koolituste ja kordamiste.

Veebiseminar: Tööohutuse olulisus ehitusplatsil toimub 28.04. Vaata lisainfot ja registreeru siit